Kalaradar, 22. nädal: tuulehaugipidu, võimsad lõhed, lendõngitsejate kiired päevad, viimased meriforellid, haugipüük jpm põnevat

„Tuulehaugi tuleb praegu veel hästi, aga kuumad ilmad soojendavad merd kiiresti ja seetõttu võib tuulekas peagi päevapealt otsa saada. Kel tuulehaug veel ostmata või püüdmata, sel on praegu tagumine aeg liigutada.

Kas saar on turistidest juba umbes? „Veel mitte, turismihooaeg alles kogub hoogu, Hiiumaal antakse hooaja avapauk tavaliselt jaanipäeval, siis on saar külalisi mitmes kihis täis pakitud ja igas võpsikus käib oma disko.“

Mida poest praegu kõige enam ostetakse? „Ikkagi haugi- ja tuulekalante. Eppingeri on hästi läinud, Kuusamot, Williamsit kah. Viimast kasutatakse palju ka tavalise haugi püügil. Ja muidugi Sohnit ostavad hästi!“

Mis lantidega Hiiumaal tuulekat püütakse? „Mina olen püüdnud ainult kilpkonnamustriga Kuusamo Professoriga, see tuleb tagurpidi otsa panna ja konks teise otsa tõsta. Pole ju mõtet teiste lantidega jännata, kui ühega väga hästi saad. Viimati panin landi ette kaks kuullaagriga pöörlat, et tamiili hullusti keerdusid täis ei ajaks. Oli kasu küll.“

Kuigi tuulehaugi on saadud ka Tallinnast kaugel idas, kuuleb tuttavate kalameeste suust vaikset nurinat, et pikanokalisi paistab Põhja-Eestis olevat hõredamalt kui mullusel hooajal. Vormsi ümbruses mitmeid päevi tuulehaugi jahtinud kalagiid Timo Tintse rääkis Kalastajale, et sealseis vetes oli veel nädala alguses tuulehaugi vähevõitu. „Kümne kala saamiseks tuli üsna tugevalt pingutada. Ei ole nii nagu mullu samal ajal, et lihtsalt lähed ja võtad. Võib-olla ei ole tuulekas veel Vormsi juurde päriselt kohale jõudnud, aga äkki ongi tänavu natuke tagasihoidlikum aasta,“ mõtiskles Tintse. Kolmapäevane püügiretk oli juba tunduvalt edukam, siis tuli paati 18 pikanokalist, kümmekond kala pääses otsast. ”Eks näe, loodan et lähipäevil on kala rohkem,“ oli Tintse optimistlik.

MTÜ Seikle Kalal eestvedaja, pärnakas Erkki Mäeväli käis Tõstamaa all tuulehaugi püüdmas laupäeval ja esmaspäeval ning sai kala mõlemal korral kala hästi. „Tuulekat on kenasti, kõik saavad. Kes rohkem, kes vähem, aga päris ilma ei jää vist küll keegi. Meie püüdisme Munalaiust Tõstamaani ja kõige paremini võttis päeval, pärast lõunat. Hommikul ja õhtul oli tegevust vähem.

Kas jõel kah midagi toimub? „Üksikud kalamehed püüavad veel haugi, aga vesi on juba soe ja rohtu on palju, mistõttu on suurte kalade saamine oluliselt raskem kui mõned nädalad tagasi. Aga veel on võimalik.“

Tartlane Valmar Evert käis Tõstamaa kandis tuulehaugi püüdmas laupäeval, sai 15 kala ja jäi saagiga rahule. „Esimest korda elus püüdsin seda kala, patt oleks nuriseda. Kella kaheksa paiku saime merele ja püüdsime kolmeni. Sügavust oli umbes 2,5 m ja kala näis hoiduvat soojemasse vette. Kui jõudsime trollides 12-kraadisesse vette, siis võtud lõppesid, kui aga keerasime ringi ja sõitsime 14-kraadisesse vette tagasi, hakkasid kontaktid jälle pihta. Peale meie oli peal, veel tosinkond paati oli näha, et kõik saavad, aga üht n-ö ideaalset piirkonda ei olnud – kala tuli igalt poolt,“ muljetas ta.

Pärnu jõel linnavahelisel jõelõigul on jätkuvalt üsna vaikne. Eesti Harrastuskalastajate Liidu juhatuse liige, pärnakas Endrik Tõnsberg ütles neljapäeval Kalastajale, et pole ise viimasel nädalal kalale jõudnud, muru vajab niitmist ja muud kodused tegemised nõuavad oma aja. „Jõel on ainult mõned üksikud paadid, ju nad seal haugi püüavad. Ilmad on suviselt soojad, püük koondub aina enam õhtusse ja hommikusse. Tõstamaa all püütakse tuulehaugi ja saagid on olnud päris head, ainult tuult peab olema, muidu ei võta. Merevesi on juba päris soe, esimesed ujujad on Valgerannas juba platsis.“

Tartus Kalastussport.ee kauplust pidav Sten Urbanik käis viimati Peipsil pühapäeval ja läks taas peale Vasknarvast. Ta rääkis püügi kohta järgmist.

„Algul püüdsime jõel, ahvenat tilkus mitmelt poolt, aga suuri kalu seekord polnud, pigem sellised keskmised ja väiksemapoolsed. Siis sõitsime edasi järvele, sealt leidsime kala ühest punktist üles, aga paati tõstetud kaladel niiska tilkus, nii et ahven nähtavasti ikka veel kudes. Kui nüüd vett veelgi soojendab – viimati oli see 12 kraadi –, teeb ahven kohe suu lahti ja hakkab sööma. Ma arvan, et see on päevade küsimus.

Kaaspüügina saime ühe 90 cm pikkuse haugi ja hulga väiksemaid hauge. Nähtavasti mingid kohad meelitavad praegu haugi kokku, sest vahepeal olid kõigil kolmel korraga haugid otsas. Keset Peipsi järve! Microjigiga on neid suuri väga mõnus tõmmata, mässamist on päris pikalt, enne kui kahva saad. Viimased suured haugid on olnud kõik mokaotsast kinni, on olnud õnne.“

Mida kliendid räägivad? „Emajõel pidi tulema landipüügi käigus palju tõugjat. Seda kala on nii arvukalt, et isegi algajad saavad pöörlevate lantidega tõugja kätte. Ja muidugi see iga-aastane asi – kohapüük käib enne keeluaja lõppu täie hooga. Mitte keegi ei kontrolli, täiesti varjamatult püütakse, nagu see oleks tavaline asi.“

Suurem latikapüük Emajõel on selleks kevadsuveks läbi, aga osavamad mehed midagi veel saavad. Viljandlane Toomas Mirka käis hooaega lõpetamas nädalavahetusel Vorbusel ja rääkis püügi kohta järgmist.

„Sain ööga vaid kolm latikat, aga tundub, et läksin kohavalikuga natuke alt. Öösel tundus, et ongi selline vilets värk ja et õige püük on läbi, aga hommikul selgus, et minust sadakond meetrit eemal püüdnud fiidrimees sai ööga 38 latikat. Aga see oli ka erandlikult hea saak. Üksikuid kalu tilkus enamikel püüdjatel ja kolm-neli-viis latikat ööga on praegu veel täitsa normaalne tulemus, iseasi, kes nii väheste kalade pärast sinna passima viitsib minna. See mees, kes 38 kala sai, rääkis, et latikas hakkas paremini võtma siis, kui ta pani hästi peenikese lipsu ja väikese konksu. Tema sõnul oli võtt väga kapriisne ja ettevaatlik. Aeg on sealmaal, et kõvemad püüdjad suudavad veel korralikke saake saada, aga masspüük on läbi ja tavalise tonkaga võib üldse nulli jääda.“

Paljud kalamehed kurdavad, et Emajõel käib juba mõnda aega aktiivne kohapüük, ehkki keeluaeg kehtib 10. juunini. Püütakse nagu Emajõel ikka, teada-tuntud augukohtade vahetus läheduses mööda põhja astmeliselt jigitades ning kalastustarvete kauplustes võib kuulda, kuidas teiste kalameeste ees saagiga kelgitakse. Parematel meestel käib juttude põhjal paadist läbi mitukümmend koha päevas ning välja on kujunenud juba ka hooaja n-ö tegijad mudelid ja värvingud, mis teistest paremini töötavad.

Kalastaja ei saa jätta rõhutamata, et kudeaegne püügikeeld on kehtestatud selleks, et kala saaks rahus järglaseid anda ja et meil, kalameestel, oleks ka edaspidi, mida püüda. Õige mees laseb kohal (ja mitte ainult kohal, vaid ka forellil, lõhel, haugil jne) ära kudeda ega lähe teda enne keeluaja lõppu torkima, mis sest, et kiusatus koort riisuda on suur. Koha kaitseb kudepesa ning sellel on oma ökoloogiline eesmärk – kaitsta pesal arenevat marja. Kui kiskuda marja kaitsvad isakohad pesadelt ära, läheb see mari hukka king kalade kudemispingutuse võib korstnasse kirjutada.

Ka kõige rumalam ja lühinägelikum kalamees peaks aru saama, et kalastushobi aluseks on see, kui palju on meie veekogudes kala. Kui kala on palju, saab selle kätte ka üsna lihtsate püügiriistade ja väikese pingutusega ning kõigil on äge. Kui nüüd üks seltskond otsustab oma isikliku lõbu ja naudingu nimel (või ka lihtsast saamahimust) reeglitest mööda minna ning tegeleda asjadega, millest kokkuvõttes kaotavad kõik, siis on see kõige ehtsam sigadus ja vargus.

Ausaid kalamehi aga nörritab kõige enam see, et inspektoreid pole kusagil näha, ehkki toimuv kohapüük on täiesti avalik ning seda isegi ei üritata kuidagi varjata. „Kui aga saabub 11. juuni ja oma stardijärjekorra ära oodanud mehed lõpuks jõele pääsevad, on inspektorid kohe platsis, nõuavad näha kalakastide sisu ja mõõdavad iga kala millimeetri täpsusega. Selline asi riivab minu kui ausa kalamehe õiglustunnet päris kõvasti,“ kurtis nördinud klient ühes Tartu kalastustarvete kaupluses.

Viimased 10–14 päeva kestnud ühepäeviku koorumine on meelitanud forellijõgede äärde kõik, kes vähegi lendõngega püüda mõistavad. Saagid on olnud aga nii ja naa ning kaarte on seganud madal veeseis forellijõgedes.

Üks esimesi tänavuse ühepäeviku lennu aegsete lendõngetabamuste kirjeldusi pärineb 27. maist ning selle salvestas sotsiaalmeediasse Siim Udumäe: „Tegelikult oli avapauk juba eile, aga siis oli puhtalt harjuse pidu. Täna rebisid forellid harjustele lähemale. Kaks õhtut põhimölluks harjutamist ja tulemus 5:7 harjuste kasuks.“

Ühepäevikute ja teiste vee-elukate massilise koorumise ajal on jõeforelli, teadagi, üsna keeruline muud sorti peibutistega tabada. Mõned kenad tabamused on kõigele vaatamata siiski saadud ka spinninguga. Kalastajale jäi silma mai lõpule ja juuni algusele iseloomulik postitus FB grupis Eesti jõeforelli sõbrad, kus Oleg Ilyunin jagab vahvat fotot ning selle juurde käivat teksti: „Täna oli väga raske lõik, haug haugi järel. Ei ole midagi, tuleb sellega leppida ja lõpus tuli ka isiklik (forelli – toim) rekord. Kõik (pildil olevad – toim) haugid on mõõdus.“

Erinevalt möödunud aastast on veeseisud jõgedes sel aastal väga maas, mistõttu suuremad kalad on ettevaatlikud ning eelistavad sööma tõusta mitte päeval, kui ühepäevikuid koorub ja lendab kõige rohkem, vaid õhtul. Veel saab madalat veeseisu „süüdistada“ selles, et paljud traditsioonilised püügilõigud on sel aastal üsna kalatud ning täpilisi võib leida kohtadest, kus nende püüki muidu ühepäevikuajal kuigi perspektiivseks ei peeta.

Saarlane Sander Suurhans räägib Kalastajale, et Saaremaal on haugi korralikult: „Paar kiiret haugi sutsakat olen teinud. Linna (Kuressaare – toim) ümber on kala palju, aga enamasti on need kilo kuni paari suurused. Istuvad kambakesi koos platsidel. Vaikselt triivides lugesin ühes kohas mõnel ruutmeetril kokku kaheka haugi. Teises kohas sai sõber aga natuke alla 5 kg kala paati.“

Muhumaa vetes haugi püüdev Martin Üürike lausub Kalastajale järgmist: „Haug ei söö eriti hästi hetkel... Peab vaeva nägema ja selle õige landi leidma! Viimasel ajal on parema tulemuse andnud väiksemad, isegi 5 cm pikkused landid. Plekklandid on hästi toiminud! Kala on veidi sügavamas vees, madalike ääres. Haugi püüdes oleme saanud päris palju säinaid!“

„Haugi tuleb Vormsi lähedalt nii nagu ikka,“ sekundeerib Üürikesele kalagiid Timo Tintse. „Ja säinast tuleb kah.“

Meriforelli kevadhooaeg on läbi saamas ning hooaja lõpule omaselt on kalad end kurguni täis söönud ja heas konditsioonis. Püüdjad räägivad, et pigem paistab forell olevat mitte päris madalas, vaid pigem kuni mõne meetri sügavustel aladel madalike ümber.

Elu esimese juunikuise meriforelli sai oma suureks üllatuseks aga kalagiid Timo Tintse. Järgnevalt on sõna temal: „Läksime seltskonnaga esmaspäeval Haapsalust tuulehaugi giidipäevale. Teises kohas leidsime kala ja saime nokad paati. Meri peegelsile ja näeme, kus nokad madalikul veepeal keerutavad. Otsustasime trollimise asemel aktiivse spinningupüügi kasuks. Tuli välja, et üks mees polegi varem spinningut loopinud. Panin paadi madaliku lähedal ankrusse ja võtsin ta käest ridva, et näidata, kuidas spinningut heita ja sõrm vabastada. Lant lendas kenasti madalikule, sain teha paar pööret, kui nätaki! löök vastu lanti tuli ning vesi keema hakkas. Mõtlesin, et mingil väga priskel tuulehaugil on lant keha keskel kinni, aga siis tuli hüpe ja kena hõbedane meriforell lõhkus landi otsas. Ridvaomanik tegi kena kahvatöö ja see 67 cm pikk hõbenool läks koos haugide ja tuulehaugidega nende koju. Landiks Sohni plekk.“

31. mail sai Juminda poolsaare rannikul paadist meriforelli püüdnud Tõnu Väät arvestatava topelttabamuse, saades 57 ja 55 cm pikad meriforellid. “Kaks mõõdukala pääses minema, mõned tuulehaugid togisid ka,” lisas Väät.

Läinud nädalavahetusel Paide lähedal Tarbja paisjärvel peetud õngitsemise Eesti meistrivõistluste teise etapi võitis Kaspar Mooses. Kahepäevase võistluse käigus püüdsid 21 õngitsejat natuke üle 115 kg kala. Tarbja paisjärv üllatas võistlejaid korraliku linaskisaagiga. Rohkem saad võistluse kohta lugeda siit.