Eestis on juba mitme aastakümne jooksul viidud paljudesse forelliveekogudesse liigi taastootmistingimuste parandamiseks kudekruusa ja noorjärkudele varjepaikade loomiseks kive. Seda eesmärki teenivad tööd jätkuvad kindlasti ka edaspidi, sest vastavaid võimalusi leidub meil veel küllaldaselt. Suurim tegevusvabadus on siin tugevasti muudetud (eelkõige kanaliseeritud) jõgedel-ojadel, mille puhul võib sängi panna kivimaterjali oluliselt rohkem, kui seal varem oletatavalt oli, lähtudes üksnes kalade vajadustest. Samas on hästi läbimõeldult ja piiratult mõeldav forelli sigimispotentsiaali tõsta ka looduslähedases seisundis püsinud veekogudes.