Mõtteid forelli taastootmise tingimuste parandamise vajadustest ja võimalustest
Eestis on juba mitme aastakümne jooksul viidud paljudesse forelliveekogudesse liigi taastootmistingimuste parandamiseks kudekruusa ja noorjärkudele varjepaikade loomiseks kive. Seda eesmärki teenivad tööd jätkuvad kindlasti ka edaspidi, sest vastavaid võimalusi leidub meil veel küllaldaselt. Suurim tegevusvabadus on siin tugevasti muudetud (eelkõige kanaliseeritud) jõgedel-ojadel, mille puhul võib sängi panna kivimaterjali oluliselt rohkem, kui seal varem oletatavalt oli, lähtudes üksnes kalade vajadustest. Samas on hästi läbimõeldult ja piiratult mõeldav forelli sigimispotentsiaali tõsta ka looduslähedases seisundis püsinud veekogudes.
Loe AI kokkuvõtet
Autorile teadaolevalt tehti Eestis esimene forelli käekäigu parandamiseks suunatud töö 1999. aastal Võllinge ojas, kus Järvamaa mehe Kalle Krooni algatusel ja eestvedamisel rajasid kalahuvilised liigile kogu sängi laiuse ulatuses kruusast tehiskoelmu (täismattkoelmu). Töötegijate ja ka teiste teemaga kursis olnud loodusesõprade rõõmuks võtsid forellid neile loodu kasutusele juba sama aasta sügisel (vt Kalastaja nr 13 ja 14). Pole võimatu, et varemgi on mõnel veekogul eraviisiliselt tähnilise veeasuka jaoks üht-teist vajalikku korda saadetud, kuid sel juhul on need tänuväärsed teod kahjuks jäetud dokumenteerimata.
Seotud lood
EMÜ Põllumajandus- ja Keskkonnainstituudi Limnoloogiakeskuse spetsialist Raul Pihu (60) nimi on tuttav eeskätt forellihuvilistele. Raul on SA Eesti Forell ning Forellisõprade MTÜ üks asutajaid ning tegelenud aastakümneid jõeforelli leviku laiendamise, kudekoelmute rajamise ja elupaikade parandamisega.
Forellipiirkonna jõgedele väljastatud kalastuskaartide püügiaruannete põhjal on jõeforellide saagikus viimase kuue aastaga kukkunud kuni viis korda. Sealjuures on huvitav, et langustrend ei puuduta vaid paari jõge, vaid on kõigil üsna sarnane. Forellipüüdjate sõnul ei puuduta saakide vähenemine aga üksnes kalastuskaardiga jõgesid, vaid ka enamikke ülejäänuid.
2024. aasta suvel kogunesid Eesti mitmest kandist tulnud loodusesõbrad Jõgevamaale Kaave jõe keskjooksule, et seal forelli sigimis- ja noorjärkude kasvutingimusi parandada. Üheskoos antud panus liigi hüvanguks oli jätkuks õige mitmetele varasematele sama eesmärgi nimel tehtud töödele.
Mõne entusiasti aastatepikkune töö on aidanud jõeforellil uusi elupaiku leida.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.
Enimloetud
2
Ülipõhjalik kogemuslugu kohapüügiga alustavale kalamehele!
3
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Väikelaeva kohustuslik varustus ei sõltu enam konstruktsioonikategooriast, vaid kaldast kaugenemisest
Eesti kalastusklubide liit ettepanekut ei toeta
Keskkond
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele