Kalaradar, 17. nädal: hiigelsärg, võimas jõeforell ja suured meriforellid, vimb liigub üles, Võrtsjärve kohad, Pärnu uued piirangud

Kevadise siirdekala püügi lahedaimad elamusi pakub vimmapüük kärestikel. Tugevat voolu ära kasutades tundub poolest kilost suurem vimb vähemalt kaks korda suuremana ja temaga madistamine peenema püügivahendiga on seetõttu ülilahe kogemus. Loe sellest loost, millal vimb kiiresse voolu läheb ja kuidas teda sealt kõige parem püüda on.

Järgnev lugu on mõeldud neile lapsevanematele, kel varasem kokkupuude kalastamisega puudub, aga kel on soov koos perega mõnusalt aega viita. Üks hea võimalus selleks on minna kevadel koos lastega õngitsema. Selles loos annab võistlusõngitseja Jaan Grents nõu, millist varustust tarvis läheb ning mida tuleks teha, et lapsed püügist täit mõnu tunneksid.

Seda, mis on ujuk või õngekork, teavad ilmselt ka need, kes ise kunagi kalal käinud pole. Sestap võib tunduda, et kui keeruline üks ujuki valimine ikka olla saab – pole see ju mõni lant, mis kaladele tingimata meeldima peab. Tegelikult on ujuk väga oluline varustuse osa ja kui see on valitud antud oludesse mittevastav, võib õngemees halvimal juhul üldse ilma saagita jääda. Ujukite valikuga seotud küsimustele järgnevas loos vastuseid otsimegi.

2025. aastal tehtud uuringud näitasid, et Võrtsjärve võib endiselt pidada kohakalade paradiisiks. Kutselised kalurid püüdsid järvest kokku 128,3 tonni koha, mis on olemasolevate andmete põhjal suurim aastane saak järve ajaloos.

Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.