Teadlased valmistasid kalade lõpustest inspireeritud mikroplasti filtri
Mikroplast on globaalne probleem, mille kahjulike mõjude käes kannatavad nii kalad kui inimesed. Üheks olulisemaks mikroplasti allikaks on tehiskiust kangad ja pesu masinpesemine. Bonni ülikooli teadlased võtsid šnitti planktontoiduliste kalade lõpustest, et töötada välja kodumajapidamisse sobilik filtersüsteem.
Mikroplasti sekka arvatakse vähem kui 5 mm läbimõõduga plastosakesed ning mikroplasti on tänaseks leitud kõikidest kohtadest meie planeedil inimese ajust kuni ookeanisüvikuteni. Olgugi, et looduses leiduvad mikroplasti kogused on veel suhteliselt madalad, on juba lähitulevikus oodata plastosakeste arvu suurt kasvu ning seda ennetavaid tegevusi planeeritakse jõudsalt. Mikroplasti olulisemateks allikateks on igasugune keskkonnas lagunev plastprügi, kalapüügivarustus, autorehvid ning kunstkiust kangad. Erinevad uuringud näitavad, et ühe pesupesemise tsükli jooksul eraldub masinatäiest pesust mitu miljonit plastkiudu, mis heitveega keskkonda jõuavad. Reoveepuhastite setteid kasutatakse ka põllumajanduses väetisena, mis suunavad sinna kogunenud plastosakesed otse inimese toidutootmise lähistele.
Seotud lood
Lugeja küsimusele vastab Tartu Ülikooli ökotoksikoloogia kaasprofessor Randel Kreitsberg.
Viimaste nädalate kaks lõhedega seotud teadusuudist keskendusid kalakasvanduse ja seire teemadele. Teadlased leidsid, kuidas tehisintellekti abil kasvanduse kala metsikust eristada ning avastasid, et lõhe arvukuse seireks pole vaja üldse vee alla minnagi.
Kui veekogud külmuvad talvel põhjani, enamik kalaliike hukkub. Ent kalade seas leidub huvitavaid kohastumusi, mis lasevad osadel liikidel ka jää sisse külmununa ellu jääda.
On hästi teada, et Läänemere lõunaosas on mitmetesse piirkondadesse uputatud nii Teise maailmasõja aegseid keemiarelvi kui ka laskemoona ja lõhkeaineid. Relvadest lekkivates toksilistes kemikaalides nähakse potentsiaalselt katastroofilist ohtu nii inimesele kui merekeskkonnale. Piltlikult öeldes oodatakse värisevi käsi, et millal see pauk käib. Tuleb välja, et osal mereelustikust pole ohtlikest kemikaalidest aga sooja ega külma.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead, saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.
Enimloetud
2
Ülipõhjalik kogemuslugu kohapüügiga alustavale kalamehele!
6
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Oluliselt täiendatud kell 10.00. Päästeamet tühistas tänasest jääle mineku keelu ka sisevetel!
Seadus
Keskkond
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele