Praktilisi tarkusi kevadise siirdekala püügil: kasuta tonkal vaid üht lipsu

Kasari jõgi on Lääne-Eesti veerohkeim jõgi. Selle vesikond koosneb paljudest jõgedest ja ojadest, mis on kevadeti suurepärasteks kudekohtadeks erinevatele valgetele kaladele – särjele, ahvenale, haugile ja muidugi õngitsejate ühele meelisobjektile vimmale. Seda kala tullakse Kasari harudele püüdma Eesti eri paigust ja sageli ei pea tulijad maha sõidetud kilomeetreid kahetsema. Kui ikka on õige aeg ja õige koht, siis tuleb ka kala! Millal aga on õige aeg ja koht ning millise varustusega siis püügile läheneda, sellest järgnevas loos räägingi.

Kui tonkapüük öeldakse olevat laisa kalamehe püük, siis kummitonka on eriti laisa ja mugava kalamehe versioon tonkapüügist.

Kevad on aeg, kus ilusaid kalasaake võib hea õnne korral saada sisuliselt igast jõekäärust või sopikesest. Meie valisime välja kümme paika, kus võib trehvata selliseid kalakoguseid, mida pärast sõpradele suuremaks valetama ei peagi.

Kuni Sindi paisu langemiseni saime vimma õngitsemisest rääkida peamiselt Kasari vesikonna kontekstis. Pärnu jõel allpool Sindi paisu oli valdav tonka- või fiidripüük, sest jõgi oli alamjooksul lai ja kala liikus mõnusa õngitsemise mõistes kaldast liiga kaugel. Pärast Sindi paisu lammutamist aga tõuseb vimb massiliselt kuni Kesk-Eestis asuva Jändjani ning kalameeste rõõmuks saab seda kala püüda väga pikal Pärnu jõe lõigul.

Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.