Kui tonkapüük öeldakse olevat laisa kalamehe püük, siis kummitonka on eriti laisa ja mugava kalamehe versioon tonkapüügist.
Tegemist on tonka variandiga, mis Vene aja lõpus ka Eestis korraks moodi tuli, aga laiemalt levima ei hakanud. Osadest kalastuskauplustest aga võib veel tänaselgi päeval leida müügilt kummipaela (seda kutsutakse ka mudellennuki kummiks, kuna oli varasemal ajal kasutusel mudellennukite kummimootorite valmistamisel) ja ehk on alles neidki, kes veel praegugi kummitonkaga kalastavad.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui meriforell juhtub mingil põhjusel olema passiivne, kasuta tema püügiks raskuskorgi ja putukaga rakendust.
Erinevalt Mandri-Eestist püütakse Hiiumaal lutsu väikestest kraavidest ja ojadest, mistõttu on ka sealsetel vetel kasutatav lutsutonka rakendus pisut erinev suurtel jõgedel kasutatavast.
Seda rakendusskeemi on peetud ületamatuks olukorras, kui püük käib tillukese silikoonvõdikuga ning põhja pealt. Eriti efektiivne on see sügisel, kui ahvena päevane aktiivsusperiood on lühenenud paarile tunnile, kala passib põhjal ega huvitu klassikalistest võdikurakandustest.
See on üks neid rakendusi, millega hilja sügisel Hiiumaa (ja miks mitte ka muu Eesti) väikestest jõgedest, kraavidest ja ojadest ahvenat püüda.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.