Lugeja küsib: kas sel kevadel haugides laialt levinud parasiit võib olla Anisakis?

Lugejad on tundnud huvi, kas Anisakis simplex’i ohvriks võib sattuda ka muul moel kui Norrast püütud kalu või kevadist tuulehaugi süües. Kuna on olnud kuulda, justkui oleks Anisakis’t leitud ka meie rahvuskalast, paluti teemat valgustada.

Tuulehaug on Eesti vetes üks omapärane nähtus. Erinevatel aegadel on Eestit seksi pärast külastanud nii Soome viinaninad kui Briti poissmehed, aga Atlandi tuulehaug ehk harilik tuulehaug (lad Belone belone) on samadel eesmärkidel meie rannikumerd väisanud juba tuhandeid aastaid.

Kevadine tuulehaug on Eesti kalamehe jaoks peaaegu rituaalne saak – särav, rohekas ja erilise maitsega kala, mis lausa kutsub suitsuahju. Ometi võib tuulehaugi suitsutamine algajat kergesti alt vedada: liiga märg nahk, vale kuumus või rutakas soolamine võivad tulemuse rikkuda. Hea suitsukala sünnib aga õigetest võtetest ja nüanssidest. Hanno Kask jagab oma kogemusi, kuidas saada tuulehaugist kuldpruun, mahlane ja puhta maitsega suitsukala.

Tuulehaugiga on see häda, et nad tulevad küll karjakaupa landile järgi ja näkitsevad seda meelsasti, aga ei jää oma pika luise noka tõttu kuidagi otsa. Selleks, et kala kätte saada, kasutatakse tuulehaugipüügil spetsrakendust.

Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.