Vaata, millised piirangud kehtivad kalapüügil novembris
Loe AI kokkuvõtet
Novembris on harrastuskalapüügis vähe uusi piiranguid, kuid oluline muudatus on, et 1. novembrist algab sisevetes peipsi siia püügikeeld; Peipsi, Lämmi ja Pihkva järves on see liik 2026. aastal keelatud aastaringselt. Jätkub lõhe ja meriforelli püügikeeld enamikus sisevetes kuni 30. novembrini, erandina saab püüda Narva ja Jägala jõel lisapiirangutega. Pärnu jõestikus jääb lõhe- ja meriforellipüük 2026. aastal täielikult keelatuks, kuid 16. novembrist on Pärnu jões taas lubatud püüda merisiiga.
• 1. novembrist algab siseveekogudes peipsi siia püügikeeld (Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on siiapüük keelatud 2026. aastal aastaringselt).
• Kestab 20. oktoobrist alanud lõhe ja meriforelli püügikeeld ka Purtse, Selja, Pirita, Vääna, Loobu ja Pühajões. Uuesti saab neile jõgedele kalastuskaarte osta 1. detsembrist. Vaid Narva ja Jägala jõele saab kalastuskaarte osta ka pärast 20. oktoobrit, s.t neile jõgedele püügikeeld ei laiene. Ülejäänud siseveekogudes on keelatud lõhet ja meriforelli püüda 1. septembrist 30. novembrini, välja arvatud Pärnu jõestikus, kus on lõhe ja meriforellipüük 2026. aastal täielikult keelatud.
• 16. novembrist on Pärnu jões taas lubatud merisiiga püüda.
Kui siia harrastuskalapüügil kasutatakse nakkevõrku, peab püüdmisel järgima kutselistele kaluritele seatud kitsendusi. Näiteks 10. oktoobrist 30. novembrini kehtiv kalapüügikeeld kaitseb meres siia kudepaiku Saaremaa Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla lahes ning Vormsi Sviby lahe ja Hobulaiu vahel. Keskkonnaportaalis leheküljel „Andmed ja kaart“ on need alad näha, kui teha kalanduse kihil linnuke kalapüügi keelualade juurde.
Samal ajavahemikul kehtib Hiiumaa ja Saarnaki laiu vahel, Pakri lahes ja Väikse väina veealal võrgusilma suuruse nõue, mis eeldatavasti siigu väljapüügist säästab. Lubatud on kasutada vaid 75 kuni 110 mm silmasuurusega nakkevõrkusid. Täpsed kitsendused on paika pandud kalapüügieeskirjas (§22) ja sellele lisanduvas 2025. aasta ajutiste püügikitsenduste määruses. Piirangute täpsed alad peaks enne kalale minekut üle vaatama.
TÄHELEPANU. Kui eelnevatel aastatel on üks kalastuskaart kehtinud samaaegselt kõigil lõhejõgedel, siis 2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli kalastuskaarte vaid veekogu põhiselt. See tähendab, et kui ostad hommikul loa nt Jägala jõele, siis kehtibki see luba vaid Jägalal ning õigust püüda Purtsel, Loobul jne ei anna.
Lisaks kehtivad püügiks avatuks jäänud Jägala ja Narva jõel järgmised lisapiirangud.
• Alates 1. septembrist on kalapüük keelatud alates 19.00 õhtul kuni 7.00 hommikul.
• Kunstpeibutise küljes kasutatavatel konksudel ei tohi konksuteraviku ja -sääre vaheline kaugus olla suurem kui 12 mm.
• Ühel isikul on ühe ööpäeva jooksul lubatud püüda kokku kuni kaks kala, kas siis kaks lõhet või kaks meriforelli või üks lõhe ja üks meriforell.
• Püüda tohib ka neid kalaliike (v.a jõevähk), kelle püük ei ole sel ajal kalapüügieeskirjaga keelatud.
Hetkel kuum
Aastaringselt on keelatud püüda tuurlasi, harjust, tõugjat, säga, vingerjat, võldast ja hinku.
Harrastuskalapüügil õngpüünistega on keelatud ühel isikul püüda ühes ööpäevas rohkem kui 15 kg ahvenat (alates 1. juulist Pärnu merealal ning Pärnu jões kuni Reiu jõe suudmeni ja Sauga jões kuni Sauga sillani 10 kg), 5 haugi, Pärnu jõel 3 ja mujal 5 koha, 15 latikat, 15 säinast, 20 vimba, kokku 2 lõhet ja forelli.
2026. aastal on endiselt keelatud meriforelli- ja lõhepüük Pärnu jõestikus. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonnast on Kalastajale öeldud, et m eriforelli seisundi hindamise ja optimaalse püügikorralduse seadmise tarvis Pärnu jõestikus on teadlastel pooleli uuring, mis peaks lõppema 2026. aasta kevadel. Teadlaste olemasolevate andmete kohaselt on lisajõgede olukord võrreldes varasemaga paremaks muutunud, seetõttu on tõenäoliselt lähiaastatel võimalik Pärnu jõestikus kehtivat meriforelli püügikitsendust leevendada. Täpsemad asjaolud aga selguvad pärast uuringu lõppemist. Lõhepüük Pärnu jõestikus jääb ilmselt keelatuks veel mõnda aega.
Ahvenale kehtib Pärnu merealal 1. maist 15. juunini kuderahu. Mujal ahvena püügikeeldu ei ole.
Varude madalseisu tõttu on 2026. aastal keelatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves püüda peipsi tinti ja peipsi siiga. See keeld puudutab põhiliselt kutselisi kalureid, aga ka neid väheseid harrastajaid, kes õnnestub sikuga Peipsi järvest siig kätte saada. See võimalus on küll väike, aga siiski olemas, seega maksab meeles pidada, et kõik tabatud peipsi siiad tuleb vabastada.
Regionaal- ja põllumajandusministri määrusega on 2026. aastal meres keelatud angerjapüük. 15. oktoobrist algas harrastuslike vahenditega angerjapüügi keeld ka sisevetes. Keeld kehtib 31. detsembrini.
Lisaks eeltoodutele maksab veel meeles pidada, et vastavalt regionaal- ja põllumajandusministri määrusele „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2026. aastal“ on Pärnu jõel harrastuskalapüügil lubatud ühel isikul ühes ööpäevas püüda kuni kolm koha.
Seotud lood
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele