Määruse eelnõu kaotab kohatrollimise keelu Pärnu lahel ning avardab forellipüügi võimalusi

• Esna jõel laiendatakse kalastuskaardi alusel forellipüügi võimalust kogu jõele. Jõe lähte ja Sargvere peakraavi vahelisel lõigul kaotatakse aastaringne kalapüügikeeld. Kui seni võis kalastuskaardi alusel püüda Sargvere peakraavist jõe suudmeni, siis edaspidi saab püüda kogu jõe ulatuses, sest jõeforelli arvukus on püsinud vähemalt rahuldaval tasemel.

Pärnu lahes kaotatakse paadi järel veetava landiga püügi ehk trollimise keeld. Kahe aasta katsete tulemused näitavad, et selle püügiviisiga tabatud ja vabastatud alamõõduliste kohade suremus on väga väike.

• Matsalus muutuvad Välislahe ja Salmi sihtkaitsevööndi kalastuskaardid. Senise seitsmepäevase kaardi asemel saab osta 48-tunnise kaardi hinnaga 4 eurot. Kuus väljastatavate kaartide piirarv suureneb 240-lt 400-le, kuid lühem kehtivusaeg vähendab võimalikku kogupüügikoormust.

• Võhandu jõel Põlva ja Võru maakonnas keelatakse vähipüük. Põhjuseks on signaalvähi tuvastamine. Signaalvähk on Põhja-Ameerikast pärit võõrvähiliik, kes ohustab Eesti kohalikku jõevähki. Signaalvähk võib kanda vähikatku, mis on meie jõevähile surmav haigus, kuid mille suhtes signaalvähk ise on vastupidavam. Samuti konkureerib ta jõevähiga toidu ja elupaikade pärast. Vähipüük keelatakse, kuna püügivahendite ja püügitegevuse kaudu võivad võõrliik ning haigus edasi levida. Vähikatk inimesele ohtlik ei ole.

• Pärnu piirkonnas jätkuvad ahvena ja koha kaitsemeetmed. Pärnu maakonna merealal jääb ahvenapüügi keeld kehtima 1. maist 15. juunini ning koha püügikeeld 1. maist 15. juulini. Ahvena päevane piirkogus on jätkuvalt 10 kilogrammi inimese kohta. Täiendavad piirangud säilivad ka Pärnu ja Sauga jõe alamjooksul, sealhulgas on koha päevane püügipiir kolm isendit ning Pärnu jõe alamjooksul ahvena alammõõt 21 sentimeetrit.

Eelnõu kohaselt jõustub määrus 1. detsembril 2026, mil algab 2027. aasta kalastuskaartide väljastamine. Vähipüüki reguleerivad sätted jõustuvad 1. juulil 2027.