Rootsi tahab suuri röövkalu: üle 35 cm mereahven tuleks vabastada
Rootsi mere- ja veemajanduse amet tegi ettepaneku Läänemere ranniku ahvena-, haugi- ja kohapüüki senisest rangemalt piirata. Ettepaneku järgi tohiks harrastuskalastaja päevas kaasa võtta kuni kümme ahvenat, ühe haugi ja ühe koha. Ka soovitakse mereahvenale kehtestada 35 cm ülemmõõt.
Eesti Kalastusklubide Liit
Rootsi mere- ja veemajanduse ameti (Havs- och vattenmyndigheten) saatis kooskõlastusringile eeskirja eelnõu, mille eesmärk on tugevdada Läänemere ranniku röövkalavarusid ja vähendada eelkõige suurte kalade suremust. Kõige suurem muudatus puudutaks ahvenapüüki. Skåne maakonnast kuni Gävleborgi maakonna põhjapiirini kehtestataks ahvenale 35 cm-ne ülemmõõt. Gotlandi rannavetes, kus suuri ahvenaid vähe, oleks ülemmõõt 30 cm. Alammõõtu ahvenale ei kavandata.
Päevas kuni kümme ahvenat
Harrastuskalastaja võiks eelnõu järgi päevas kaasa võtta kuni kümme ahvenat. Piirang kehtiks nii sportlike vahenditega püügil kui ka harrastuslikul mõrrapüügil. Ülemmõõt hakkaks kehtima ka kutselises kalapüügis, limiite seal esialgu ei kehtestata. Rootsi rannikumaakonnad ja mereamet leiavad siiski, et ka võrgupüügi mõju vajab edaspidi eraldi ülevaatamist.
Üks haug ja üks koha päevas
Eelnõu muudaks ka haugi ja koha päevalimiite. Praegu võib suures osas Rootsi Läänemere rannikust kaasa võtta kokku kuni kolm haugi ja koha. Uue korra järgi tohiks ära võtta ühe 40–75 cm pikkuse haugi ning ühe 45–60 cm-se koha. Seega kaoks senine kolme kala ühine limiit ning haugile ja kohale kehtestataks eraldi ühe kala päevakvoot.
Suuri röövkalu on vähemaks jäänud
Eelnõu selgituskirja andmetel on Rootsi ranniku ahvenavarude seis ohtlik. Viiest uuritud rannikualast kolmes ei peetud heaks ei varu ega kalade suuruselist struktuuri, suurte ahvenate arv oli eriti väike.
Hea ei ole ka Rootsi haugi- ja kohavaru seisund. Röövkalu mõjutavad elupaikade kadumine, rannikumere eutrofeerumine ning hallhüljeste, kormoranide ja ogalike surve. Seletuskirjast võib lugeda, et eriti suur probleem näibki olevat ogalike arvukuse tõus; väidetakse, et ogalikud võivad olla kahjustanud umbes poolt Rootsi rannikul olevaist ahvena ja haugi sigimisaladest.
Tegemist on veel eelnõuga
Uued piirangud ei ole veel jõustunud. Kooskõlastusring kestab 15. oktoobrini 2026. Kui Rootsi mere- ja veemajanduse amet eeskirja kavandatud kujul kinnitab, peaks see jõustuma 1. jaanuaril 2027.
Seotud lood
Hetkel kuum
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kaunase veehoidla kogemus näitab, mis võib edasi juhtudada
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kalakohad
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele