Huvitav uus silikoonpeibutis ahvenale: mid-strolling
Jaapanlased, kes on teadagi kalapüügivarustuse ja -tehnikate osas erakordselt innovaatilised, on leiutanud ühe peibutise ja püügitaktika, mis võiks päris hästi sobida ka meie vetesse.
On hilissuvi ja ahvenate toidulaud rikkalikult kaetud. Sajad tuhanded, kui mitte miljonid särjemaimud ja viidikad „keevad“ veepinnal. Kui pinnavirvendus hetkeks lakkab, on neid näha. Pilk ekraanile kinnitab, et seal all, kuskil keskvees, on ahvenad, kes käivad ikka ja jälle parvest suupoolist haukamas.
Seotud lood
Suvine ahvenapüük tundub lihtne. Kala on pea igas veekogus, spinningud, rullid ja silikoonlandid poes odavad ja internet pilgeni täis videosid, kus keegi järjest triibulisi välja sikutab. Tegelikkus ei ole peaaegu kunagi nii roosiline.
Üks tugevam sööst, ritv lööb kaardu ja kettasidur kärisema. Ning hetke pärast pinge kaob. Lipsu otsas ei ole enam kala ega lanti. Alles siis märkab kalamees, et süüdi on kogu varustuse väikseim detail – landilõks.
Spinningupüügist rääkides mõtleb enamik kalamehi eelkõige haugile, kohale ja ahvenale. See on igati loomulik, sest traditsiooniliselt kasutaksegi spinningut ju röövkalade püüdmiseks landiga. Mõte spinninguga sihipäraselt särje, latika, vimma, säina jt valgete kalade püüdmisest võib esmapilgul tunduda kummaline, aga tegelikult on see täiesti võimalik ja tehtav. Ja mis peamine – ülipõnev!
Kalastusblogija Rain Erala pani kirja mõned nipid, millest kohapüüdjal jõe ääres kasu võiks olla.
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele