Kalaradar, 43. nädal: sägad Pärnu jões, keeruline meriforellipüük, rannikumere haugid, Hiiumaa lestad, Pärnu ahvenad ja kohad

Meie rannikul on mitmeid paiku, kus saab edukalt tonkaga lesta püüda.

Varem püüdmata järvel tehtud kolmeaastane katse näitas, et kalad võivad õppida õngesööta vältima nii mõne püügipäeva jooksul kui ka pikemaks ajaks. Eriti kiirelt näisid haugid tundma õppivat erksavärvilisi kummilante. Uuringu tulemus selgitab, miks suure püügikoormusega järv võib osutuda püügi mõttes viletsaks ka siis, kui seal tegelikult on haugi palju.

Pärnu kunagisest ahvenarikkusest on alles vaid riismed. Mis on juhtunud? Kalastaja küsimustele vastas Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi rannikumere kalanduse töörühma juhataja Redik Eschbaum.

Sügisene ahvenapüük, kui kalad korralikult parve on kogunenud ja karjakaupa jahti peavad, on kõige ehtsam lustimine. Tavaliselt vaatavad ahvenapüüdjad sügisel ikka Peipsi, Pärnu päris alamjooksu või meresadamate poole, aga selleks, et lustida saaks, pole tarvis sugugi teise Eesti otsa sõita – tillukeste võdikutega saab triibusid täiesti normaalselt ka sisemaa jõgedest. Pärnu jõgi, mille kesk- ja alamjooksult tabatavate ahvenate keskmine kaal võib heal päeval olla sama ilus kui Peipsil või saarte sadamates, on just üks niisuguseid veekogusid. Kalastaja uuris landimeister Eduard Teraselt, kuidas sisemaa jõgedest need kõige ilusamad ahvenad kinni püüda.

Autojuhi jaoks peab hea linnamaastur suutma enamat kui lihtsalt äge välja näha. See peab olema piisavalt kompaktne, et linnatänavatel manööverdada, hea stabiilsusega lumistel ja libedatel teedel, ruumikas pere igapäevaeluks ning piisavalt kaasaegne, et muuta iga sõit mugavamaks.