Eesti sai Ungaris Tisza jõel peetud 2026. aasta spinningupüügi maailmameistrivõistlustel viienda koha. Kolm päeva kestnud MMi võitsid ülivõimsalt võõrustajad ungarlased.

Tellijana saad artiklit lugedes teada:

  • kui suure hüppe tegi Eesti koondis teisel võistluspäeval ja millisele kohale eestlased kerkisid;
  • kuidas selgitas kapten Raigo Padar avapäeva ebaõnnestumist ning millele panustati edu nimel edasi.
Kaader Eesti koondise kapteni Raigo Padari videost, mis filmitud viimase võistluspäeva stardihetkel.

Seotud lood

Lood
  • 15.10.26, 07:15
15. oktoobrist algas angerja püügikeeld harrastajatele, kutselised tohivad edasi püüda
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
„Mõnes mõttes said harrastajad petta,“ jääb intervjuust kõlama otsekohene hinnang angerjapüügikeelu kujunemisele. Ehkki algne plaan nägi ette, et rändavat angerjat aitavad kaitsta nii harrastuskalastajad kui kutselised kalurid, said lõpuks sisevetes keeluaja ikkagi vaid harrastajad. Miks kompromiss lagunes ja kas kutseliste jonnimine võib neile veel kalliks maksma minna? Kalastaja küsimustele vastas Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna kalavarude valdkonna juht Herki Tuus.
Lood
  • 16.10.26, 13:45
Määruse eelnõu kaotab kohatrollimise keelu Pärnu lahel ning avardab forellipüügi võimalusi
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium saatis kooskõlastusringile määruse eelnõu, millega kehtestatakse 2027. aasta püügivõimalused harrastuskalapüügil.
Lood
  • 12.10.26, 14:30
Pärnu ahvenavaru on sügavas madalseisus. Kas on lootust, et asi hakkab paranema? Teadlased annavad vastuse
Ülipõhjalik lugu Pärnu lahe probleemidest ja nende lahendamise võimalustest
Pärnu kunagisest ahvenarikkusest on alles vaid riismed. Mis on juhtunud? Kalastaja küsimustele vastas Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi rannikumere kalanduse töörühma juhataja Redik Eschbaum.
Lood
  • 11.10.26, 07:30
Miks haug enam ei võta? Uuring näitab, et kala õpib lantidest hoiduma, eriti erksavärvilistest
Varem püüdmata järvel tehtud kolmeaastane katse näitas, et kalad võivad õppida õngesööta vältima nii mõne püügipäeva jooksul kui ka pikemaks ajaks. Eriti kiirelt näisid haugid tundma õppivat erksavärvilisi kummilante. Uuringu tulemus selgitab, miks suure püügikoormusega järv võib osutuda püügi mõttes viletsaks ka siis, kui seal tegelikult on haugi palju.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Tagasi Kalastaja esilehele