Külma vette sinine, rabapruuni lillakas ja selgesse naturaalne – selliseid soovitusi on küllap kuulnud enamik kalamehi. Püüdma hakates võib aga juhtuda, et haug võtab hoopis erkoranži ning ahven eelistab klassikalisele tumedale piimvalget silikooni. Uurime Eesti ja lähiriikide kalameeste tähelepanekute ning teadusuuringute abil, millisest värvist erinevates veeoludes alustada ja millal tasub proovida midagi muud.
Külmas vees sinine, rabapruunis lilla? Kuidas valida landivärvi ahvenale ja haugile

Seotud lood

Lood
  • 10.07.25, 15:15
Kas landivärvidel on tähtsust?
Teaduslik pilguheit landivärvide maailma ja sellesse, kuidas erinevad kalad neid värve näevad
Küllap on seda pealkirjas toodud küsimust vähemalt korra endale esitanud iga kalamees. Kui palju me sellest üleüldse teame? Kas landitootjatel on üldse mõtet pingutada, et kujutada peibutisel maksimaalse täpsusega kalasoomuseid, uimi, silmi jt detaile, mis on iseloomulikud imiteeritava saakkala välimusele? Kui jah, siis kui suures ulatuses mõjutab peibutise värv röövkala huvitumist antud söödast? Kas kõik need mustmiljon erinevat värvingut, mida kalastustarvete kaupluste landiriiulitelt leida võib, on ainult kalameeste püüdmiseks või eksisteerib nende järele ka reaalne vajadus?
Lood
  • 17.07.25, 15:00
Kas landivärvidel on tähtsust? II osa
Jätkub siin alanud lugu kalade värvinägemisest, lantide värvingutest ja nende tähtsusest kalapüügil.
Lood
  • 07.11.26, 07:30
Rainer Mahl: suur haug ja koha ei käitu nii, nagu kalamees ootab
Hilissügisel ei ole vaja tingimata püüda sügaval. Suur haug võib olla madalas sonnis ja reageerida alles 40 cm-st suuremale kummile, samal ajal kui suur koha võib peaaegu liikumatut lanti pikalt uurida ja ikkagi võtmata jätta. Rainer Mahl selgitab, kust suuri röövkalu vee jahenedes otsida ning kuidas valida landi suurus, liikumiskiirus ja mäng.
Lood
  • 24.10.26, 07:00
Kui veetase jõgedes tõuseb: kuidas sügisene haug jõest üles leida ja võtma saada?
Sügisvihmad on jõe veetaseme kõrgeks tõstnud ning varem ikka kala toonud tuttavast haugikohast ei saa vaatamata nipitamisele enam ainsatki võttu. Osadele headele viskekohtadele aga ei pääse isegi normaalselt ligi. Kust alustada haugide otsimist, kui vesi jões alles tõuseb, ning kuhu tasub vaadata siis, kui veetase on juba mõnda aega kõrge püsinud?
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Tagasi Kalastaja esilehele