Hanno Kask: sügishaug võib olla vaid poolemeetrises vees. Kuidas ta sealt üles leida?
Rannikumeri võib esmapilgul tunduda ühetaolise madala veeväljana, kuid ühes kohas on haugi kõvasti ja teises pole seda peaaegu üldse. Kalastaja asutaja Hanno Kask otsib sügishaugi sageli vaid poole kuni ühe meetri sügavuselt, pöörates tähelepanu vee läbipaistvusele ja põhja värvile. Ta selgitab, miks ei tasu ühele kohale pikalt kinni jääda, millal vahetada plekklant slaideri vastu ning kuidas külmas vees pausidega mängitada. Ka tuletab ta ainuomase huumoriga meelde, et seina peal rippuva spinninguga pole veel keegi kala saanud.
Seotud lood
Puud on lehtedest paljad ja suvised haugikohad ei anna enam ainsatki võttu. Jõe kõige sügavamasse auku kolimisest ei pruugi samuti abi olla: kala võib olla hoopis selle serval, aga passida ka maimuparve juures keset vett pealtnäha täiesti ilmetul ja ühetaolisel sirgel. Hilissügisene jõgi nõuab täpset kohavalikut ja oskust lant õiges sügavuses haugi ette viia. Kust otsinguid alustada ja kuidas leitud koht läbi püüda?
Hilissügisel ei ole vaja tingimata püüda sügaval. Suur haug võib olla madalas sonnis ja reageerida alles 40 cm-st suuremale kummile, samal ajal kui suur koha võib peaaegu liikumatut lanti pikalt uurida ja ikkagi võtmata jätta. Rainer Mahl selgitab, kust suuri röövkalu vee jahenedes otsida ning kuidas valida landi suurus, liikumiskiirus ja mäng.
Varem püüdmata järvel tehtud kolmeaastane katse näitas, et kalad võivad õppida õngesööta vältima nii mõne püügipäeva jooksul kui ka pikemaks ajaks. Eriti kiirelt näisid haugid tundma õppivat erksavärvilisi kummilante. Uuringu tulemus selgitab, miks suure püügikoormusega järv võib osutuda püügi mõttes viletsaks ka siis, kui seal tegelikult on haugi palju.
Praktilisi nõuandeid ja nippe tujutsevate haugide võtma saamseks
Kerid lanti enda poole ja ühel hetkel märkad, et selle taga ujub ilus haug, aga ei võta. Kala tuleb landile paadi juurde järgi, aga siis pöörab ringi ja kaob. Mida sellises olukorras teha, et tujutsevad haugid ikkagi võtma saada? Enne, kui hakkad landikasti läbi proovima, anna võimalus samale landile – kala rünnaku võib vallandada hetkeline paus või lühike kiirendus.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Enimloetud
5
Ööussist silmutükini: kümme toimivat sööta sügiseseks lutsupüügiks
Viimased lood
Ööussist silmutükini: kümme toimivat sööta sügiseseks lutsupüügiks
Kalakohad
Ööussist silmutükini: kümme toimivat sööta sügiseseks lutsupüügiks
Seadus
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele