Kormorani lisamine EL linnudirektiivi II lisasse avardaks tema ohjamise võimalusi
Eesti, Soome ja Rootsi ühendavad jõude, et lisada kormoran Euroopa Liidu linnudirektiivi (2009/147/EÜ) II lisasse ehk jahilindude nimekirja. Kuna sellisel juhul saaks iga riik kehtestada üldised jahi- ja ohjamisreeglid ilma iga kord Euroopa Komisjonilt luba küsimata, avarduksid oluliselt kormoranide arvukuse piiramise võimalused.
Kokkuvõtet koostab tehisarusüsteem, mitte inimene. Tehisaru võib teha vigu, seepärast soovitame alati tutvuda originaaltekstidega, millele on vastuse juures viidatud. Äripäeva toimetus ei kontrolli tehisaru antavaid vastuseid, kuid võib neid vaadata hiljem, et teenust arendada. Ootame kasutajate tagasisidet aadressil [email protected].
Viimastel aastatel on Eesti kalurite ja kalastajate seas üha enam kõneainet pakkunud musta sulestikuga lind – kormoran (lad Phalacrocorax carbo sinensis). Tema arvukus on Eesti rannikupiirkonnas ja siseveekogul kasvanud sellisel määral, et mõju kalavarudele on muutunud väga oluliseks. 2025. aasta seireandmete järgi pesitseb Eestis ca 47 000 kormorani paari ning koos noorlindude ja sündinud poegadega lendab varasügisel Eesti kohal ringi ca 150 000 kormorani. Olgu siinkohal öeldud et kormorani kaitse ja ohjamiskava kohaselt loetakse kormorani hea seisundi tasemeks Eestis 10 000 pesitsevat paari ehk ca 4–5 korda vähem kui neid täna on. Suhteliselt tagasihoidliku hinnangu kohaselt sööb kormoran Eestis vähemalt 12 000 tonni kala aastas, mis on tänaseks juba rohkem kui meie kutselise rannapüügi aastasaak. Küsimus, kuidas reguleerida kormoranide arvukust loodushoidlikul, ent tõhusal moel, on taas tõusnud päevakorda nii riigi kui ka Euroopa tasandil.
Seotud lood
Kuidas maitseb kormoran? Kuue inimese kogemused kormorani toiduks valmistamisel
Kormoranide arvukus on ammuilma liiga suureks paisunud ning selle piiramine on möödapääsmatu. Üks võimalusi selleks on küttimine, aga lihtsalt niisama linde maha nottida ja prügimäele viia tundub barbaarne. Palju mõistlikum oleks leida neile mingi majanduslik rakendus – näiteks nad nahka pista või siis turistidele pakkuda. Kalastaja uuris, mida kormoranist üldse teha annab ja kuidas see tooraine kõige maitsvamaks roaks vormistada.
Eestis on tipphetkedel 180 000 kormorani, kes teadlaste hinnangul söövad ära hinnanguliselt 9000 tonni kala aastas. Kuidas me oleme siia jõudnud, mis meid ees ootab ja kas ka harrastajad saavad kormoranide ohjamises kuidagi kaasa lüüa? Kalastaja ajas juttu Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo spetsialisti Kerli Pettaiga.
Käesoleva aasta linnuks on valitud kormoran. Seda igati õigustatult, sest kormoranile tuleb tähelepanu pöörata. Täna teeme seda kalanduse vaatest.
Tänapäeva kiires maailmas otsivad inimesed üha enam lahendusi, mis tagaksid mugavuse, turvatunde ja valmisoleku nii igapäevaelus kui ka ootamatutes olukordades. Just sellisest vajadusest on välja kasvanud Toidupakk.ee, e-pood, mis keskendub matkatoidule, toiduvarudele ja praktilisele matkavarustusele. See ei ole lihtsalt kauplus – see on partner kõigile, kes hindavad looduses viibimist, seikluslikku eluviisi ning mõistavad valmisoleku tähtsust.
Enimloetud
2
Ülipõhjalik kogemuslugu kohapüügiga alustavale kalamehele!
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Pikim neelatud Võrtsjärve kala oli 70 cm pikkune angerjas
Kalakohad
Ülipõhjalik kogemuslugu kohapüügiga alustavale kalamehele!
Seadus
Väikelaeva kohustuslik varustus ei sõltu enam konstruktsioonikategooriast, vaid kaldast kaugenemisest
Eesti kalastusklubide liit ettepanekut ei toeta
Keskkonnaameti inspektorid ja vabatahtlikud kalakaitsjad kontrollivad taas lõhejõgesid
Keskkond
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele