Haug, ahven, koha, latikas, linask ja särg: millises meie väikejärves on kõige suuremad kalad?

Värske Eesti Maaülikooli aruanne näitab, et 2025. aasta oli Võrtsjärvel hea. Järvest püüti kokku 270,9 tonni kala, mis oli viimase 15 aasta kõrgeim kogusaak. Eriti paistsid silma koha ja latikas. Järve haugipopulatsioon näitab küll paranemise märke, kuid teadlased on ses suhtes ettevaatlikud.

Eesti lõhel näib hästi minevat, sest mitmes kudejões on seis parem kui veel kümmekond aastat tagasi. Looduslik taastootmine on mitmel pool tugevnenud ning lähiaastate väljavaade paistab hea. Samal ajal ei ole pilt sugugi ühtlane. Selles artiklis uurime, millised on praegu meie parimad lõhejõed.

Sügisel ja kevadel on sotsiaalmeedia täis vägevate meriforellide fotosid, millega kalamehed uhkustavad. Selle põneva kala elu algab aga väikestes jõgedes ja ojades. Sageli sellistes, millest enamik kalamehi kauge kaarega mööda sõidab. Just seal selgub, kui palju hõbedasi võitlejaid mõne aasta pärast Eesti randades liigub.

Läänemerele mõteldes kangastuvad silme ette hõbedased lõhed ja meriforellid, suured haugid, vägevad ahvenad ja kenad kohad. Tegelikult võib vast liialdamata ütelda, et meie meri sõltub suuresti kahest pisikesest kalast, räimest ja kilust. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi ja Rahvusvahelise Mereuurimisnõukogu ICES värske 2025. aasta uuring näitab, et kilu arvukus kasvab tugevalt ning räim on muutunud oluliselt väiksemaks kui vanasti.

Eesti rannajoon ja siseveekogud pakuvad lõputult avastamisrõõmu. Ära lase isikliku tehnika puudumise tõttu võimalust käest. Oled sa kogenud kalamees, kes otsib uusi püügikohti, või soovid lihtsalt perega päikeselist nädalavahetust nautida – 1paadirent.ee ja 1matkaautorent.ee pakuvad sulle võtit vabadusse.