Meriforelli nähtamatu lapsepõlv: parimad jõed, kus see kala paljuneb

Sügisel ja kevadel on sotsiaalmeedia täis vägevate meriforellide fotosid, millega kalamehed uhkustavad. Selle põneva kala elu algab aga väikestes jõgedes ja ojades. Sageli sellistes, millest enamik kalamehi kauge kaarega mööda sõidab. Just seal selgub, kui palju hõbedasi võitlejaid mõne aasta pärast Eesti randades liigub.

Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:

  • kus asuvad Eestis parimad meriforelli paljunemisjõed;
  • kuidas mõjutab veetase meriforelli populatsiooni Pada jões;
  • millised on Rannametsa jõestiku tugevused meriforelli taastootmisel.
2026. aasta 18. aprillil peetud meriforelli püüdmise võistluse “Merikakarikas” esimese etapi suurim kala oli 76-sentimeetrine iludus.
  • 2026. aasta 18. aprillil peetud meriforelli püüdmise võistluse “Merikakarikas” esimese etapi suurim kala oli 76-sentimeetrine iludus.
  • Foto: Preedik Lemba
Viimased uuringud näitavad järjepidevalt, et mitmes Eesti piirkonnas on meriforelli looduslik taastootmine paranemas. See tähendab, et forelli tulevik sõltub sellest, kuidas elavad meie jõed. Suurematest võib mainida Pada, Vasalemma, ja Valgejõge, aga sellele lisaks on kümneid väiksemaid süsteeme ja nirekesi, kus väikeses meriforellid sirguvad. Alljärgnev tekst tugineb Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi 2025. aasta lõhe ja meriforelli uuringu „Eesti kalandussektori riiklike töökava täitmine 2025.-2027. aastal“ andmetele.

Seotud lood

Lood
  • 20.03.26, 06:45
Kevadine meriforellijaht jaguneb kolmeks erinäoliseks püügiks
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Varakevadine püük külmas vees ei erine palju talvisest püügist. Põhihooajal, mil veetemperatuur on 6–10 kraadi, tasub taktikat muuta. Hiliskevadine hooaeg, kui tuulehaug merikakütte kimbutab, on jällegi omamoodi.
Lood
  • 04.02.26, 14:30
Talvine võrgupüük: kalamehe tuju teevad heaks meriforell, koha ja siig
Harrastuslik võrgupüük on võimalik ka talvel, kui veekogud on jääs; eriti hea on võrku panna õhukese või õhemapoolse jää alla. Loe sellest loost, kuidas jääalune võrgupüük käib, mida selleks tarvis läheb ning milliseid kalu on lootus tabada.
Lood
  • 20.12.25, 06:45
Talvine meriforell: näpunäiteid ja soovitusi talviseks püügiks
Talvine merikapüük tähendab mugavustsoonist väljumist, seetõttu tegelevad sel ajal meriforelli jahtimisega vaid kõige pühendunumad entusiastid. Järgnevas loos on kuhjaga näpunäiteid ja hüva nõu, kuidas talvel meriforell üles leida ja kinni püüda ning millist varustust selleks kasutada.
Lood
  • 08.11.25, 06:45
Uusi merikalante: pilk kodumaiste meistrite käsitööle
Milline lant on parim meriforelli tabamiseks?
Viimasest Kalastajas tehtud merikalantide ülevaatest on möödas mitu aastat ning vahepeal on turule tulnud mitmeid uusi ja väga huvitavaid meriforellilante. Uute lantide testimine on alati korralik väljakutse, kirjutab seitsme kodumaise landimeistri toodangut katsetanud Kevin Sepp.
  • ST
Sisuturundus
  • 27.03.26, 09:31
Auhinnatud elektrikaubik, mis on loodud päris tööks
Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.
Tagasi Kalastaja esilehele