Meriforelli nähtamatu lapsepõlv: parimad jõed, kus see kala paljuneb

Varakevadine püük külmas vees ei erine palju talvisest püügist. Põhihooajal, mil veetemperatuur on 6–10 kraadi, tasub taktikat muuta. Hiliskevadine hooaeg, kui tuulehaug merikakütte kimbutab, on jällegi omamoodi.

Harrastuslik võrgupüük on võimalik ka talvel, kui veekogud on jääs; eriti hea on võrku panna õhukese või õhemapoolse jää alla. Loe sellest loost, kuidas jääalune võrgupüük käib, mida selleks tarvis läheb ning milliseid kalu on lootus tabada.

Talvine merikapüük tähendab mugavustsoonist väljumist, seetõttu tegelevad sel ajal meriforelli jahtimisega vaid kõige pühendunumad entusiastid. Järgnevas loos on kuhjaga näpunäiteid ja hüva nõu, kuidas talvel meriforell üles leida ja kinni püüda ning millist varustust selleks kasutada.

Viimasest Kalastajas tehtud merikalantide ülevaatest on möödas mitu aastat ning vahepeal on turule tulnud mitmeid uusi ja väga huvitavaid meriforellilante. Uute lantide testimine on alati korralik väljakutse, kirjutab seitsme kodumaise landimeistri toodangut katsetanud Kevin Sepp.

Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.