Meriforelli nähtamatu lapsepõlv: parimad jõed, kus see kala paljuneb
Sügisel ja kevadel on sotsiaalmeedia täis vägevate meriforellide fotosid, millega kalamehed uhkustavad. Selle põneva kala elu algab aga väikestes jõgedes ja ojades. Sageli sellistes, millest enamik kalamehi kauge kaarega mööda sõidab. Just seal selgub, kui palju hõbedasi võitlejaid mõne aasta pärast Eesti randades liigub.
Loe AI kokkuvõtet
Viimased uuringud näitavad järjepidevalt, et mitmes Eesti piirkonnas on meriforelli looduslik taastootmine paranemas. See tähendab, et forelli tulevik sõltub sellest, kuidas elavad meie jõed. Suurematest võib mainida Pada, Vasalemma, ja Valgejõge, aga sellele lisaks on kümneid väiksemaid süsteeme ja nirekesi, kus väikeses meriforellid sirguvad. Alljärgnev tekst tugineb Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi 2025. aasta lõhe ja meriforelli uuringu „Eesti kalandussektori riiklike töökava täitmine 2025.-2027. aastal“ andmetele.
Seotud lood
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Varakevadine püük külmas vees ei erine palju talvisest püügist. Põhihooajal, mil veetemperatuur on 6–10 kraadi, tasub taktikat muuta. Hiliskevadine hooaeg, kui tuulehaug merikakütte kimbutab, on jällegi omamoodi.
Harrastuslik võrgupüük on võimalik ka talvel, kui veekogud on jääs; eriti hea on võrku panna õhukese või õhemapoolse jää alla. Loe sellest loost, kuidas jääalune võrgupüük käib, mida selleks tarvis läheb ning milliseid kalu on lootus tabada.
Talvine merikapüük tähendab mugavustsoonist väljumist, seetõttu tegelevad sel ajal meriforelli jahtimisega vaid kõige pühendunumad entusiastid. Järgnevas loos on kuhjaga näpunäiteid ja hüva nõu, kuidas talvel meriforell üles leida ja kinni püüda ning millist varustust selleks kasutada.
Milline lant on parim meriforelli tabamiseks?
Viimasest Kalastajas tehtud merikalantide ülevaatest on möödas mitu aastat ning vahepeal on turule tulnud mitmeid uusi ja väga huvitavaid meriforellilante. Uute lantide testimine on alati korralik väljakutse, kirjutab seitsme kodumaise landimeistri toodangut katsetanud Kevin Sepp.
Eesti rannajoon ja siseveekogud pakuvad lõputult avastamisrõõmu. Ära lase isikliku tehnika puudumise tõttu võimalust käest. Oled sa kogenud kalamees, kes otsib uusi püügikohti, või soovid lihtsalt perega päikeselist nädalavahetust nautida – 1paadirent.ee ja 1matkaautorent.ee pakuvad sulle võtit vabadusse.
Enimloetud
1
Punkte andnud haugid olid kokku staadioniringist pikemad
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Punkte andnud haugid olid kokku staadioniringist pikemad
Kalakohad
Ülipõhjalik kogemuslugu neile, kes esimesi kordi Norra minemas või ookeanipüügi teemas end kindlalt ei tunne
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele