Suvine ahvenapüük tundub lihtne. Kala on pea igas veekogus, spinningud, rullid ja silikoonlandid poes odavad ja internet pilgeni täis videosid, kus keegi järjest triibulisi välja sikutab. Tegelikkus ei ole peaaegu kunagi nii roosiline.

Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:

  • millal muutub suvine ahvenapüük Aleks Zubovi sõnul tõeliselt magusaks ja kuhu kala siis liigub;
  • kuidas leida ahven üles Peipsi kivivarede, sadamate ja roostike vahel, kui kajaloodist üksi ei piisa;
  • miks võib Mikk Burmi kogemusel kogu päeva tulemuse ära otsustada vaid kahegrammine muutus jigipea raskuses.
Juutuuber Mikk Burm (vasakul), Kalastaja Kalaradari saatejuht Rain Erala (keskel) ja ülikogenud ahvenapüüdja Aleks Zubov vestlesid Kalastaja stuudios ahvenapüügi nüanssidest.
  • Juutuuber Mikk Burm (vasakul), Kalastaja Kalaradari saatejuht Rain Erala (keskel) ja ülikogenud ahvenapüüdja Aleks Zubov vestlesid Kalastaja stuudios ahvenapüügi nüanssidest.
  • Foto: Rain Väät
Ühel päeval on kõik lihtne – leiad parve, kala võtab agressiivselt ja iga teine vise lõppeb võtuga. Järgmisel päeval näed kajaloodi ekraanil sama palju kala, aga mitte miski ei tööta! Vahetad värvi, raskust, mängu, rakendust ja lõpuks istud lihtsalt paadis ning mõtled, miks nad ei võta. Just selline vaheldusrikkus teeb ahvenapüügist ühe kõige sõltuvusttekitavamaks kalapüügiviisiks üldse.

Seotud lood

Lood
  • 19.05.26, 07:15
Haug, ahven, koha, latikas, linask ja särg: millises meie väikejärves on kõige suuremad kalad?
30 aastat võrguga katsepüüke teinud Maaülikooli ihtüoloogia peaspetsialist Teet Krause avaldas 13. mail väikejärvede teadusuuringut tutvustades hulga andmeid veekogudest, kust temal on õnnestunud kõige suuremaid kalu saada. Sellest loost saad teada, millistest väikejärvedest on saadud meie teaduspüükide 30 suurimat ahvenat, haugi, latikat, linaskit ja särge ning 25 suurimat koha.
Lood
  • 26.02.26, 14:30
Ahven avastab liikuva sööda veel enne, kui seda nägema hakkab
Kalade kuulmisvõimest ja nendest meeltest, mida meil pole
Elu vees on kaladel välja arendanud mitmed meeleelundid, mis kuivamaaloomadel puuduvad. Nendega kursis olemine võib aidata kalamehel rohkem kala saada.
Lood
  • 18.10.25, 07:15
Edukas ahvenapüük microjigiga eeldab õiget varustust ja püügitehnikat
Ilmselt pole ainsatki kalameest, kes poleks ahvenaga kokku puutunud. Samas ei tea kaugeltki kõik ridvavibutajad, kuidas seda kala spinninguga edukalt püüda. Järgnevas loos vaatame, kuidas tabada ahvenat tillukeste jigidega.
Lood
  • 02.03.26, 10:35
Peipsi järvelt tabati peaaegu 2 kilo kaalunud ahven
Kalamehed sattusid „ahvenate vanadekodusse“
28. veebruaril ja 1. märtsil Peipsi järve lõunaosas suurte ahvenate koondise avastanud kalastussõbrad said korraliku saagi. Suurim triibu kaalus 1,92 kilo.
  • ST
Sisuturundus
  • 27.03.26, 09:31
Auhinnatud elektrikaubik, mis on loodud päris tööks
Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.
Tagasi Kalastaja esilehele