Kalaradar, 33. nädal: rannikumere kalaotsingud, jõeforelliseiklus, hilissuvine Emajõe latikapüük, Pärnu kohad ja Peipsi ahvenad

Muhumaal Lõunaranna sadamas kalapüügiretki korraldav Martin Üürike aka Vänto vastas Kalastaja küsimusele, kuidas viimasel ajal läinud on, järgmiselt: „Suhteliselt igav jutt. Haugi on meeletult palju ja endiselt ei ole midagi erakordset selles, et saadakse 70+ kalu. Valdav osa on muidugi väiksemad, aga tuleb ka ilusaid.“ Erinevalt Saaremaa rannikust on ahven end Vänto sõnul Muhus rohkem näitama hakanud. Kui Kalastaja proovis uurida, mis landid paremini toimivad, siis jäime hätta. „Pole vahet, millega püüda, mina olen üldiselt püüdnud enda tehtud plekkidega,“ vastas Vänto.

Kärdlas Hiiu Viikingi kalastus- ja paaditarvete kauplust pidav Taido Elmi korrastas neljapäeval, kui Kalastaja talle helistas, parasjagu õhtuseks püügiks võrke.

„Tuul on olnud tükk aega nii tugev, et pole saanud eriti midagi püüda. Aga täna on esimene vaikne ilm ja kõik nihelevad rahutult. Meie läheme õhtul ahvenat proovima, loodame ilusat saaki. Nüüd lihtsalt peab kala olema – pikalt on tuult teinud, meri on korralikult segamini ja sellistes tingimustes kala liigub. Uued kalad saavad uutesse kohtadesse tulla,“ rääkis ta.

Mida harrastajad praegu püüavad? „Sadamates käiakse ahvenat taga ajamas, enne neid tuuliseid ilmu liikus kala küll. Lehtmast saadi, Suursadamast samuti ja siit-sealt veel. Säinast on minu hinnangul pigem vähemaks jäänud, kõik loodavad, et äkki läks saarlaste juurde ära. Haugiinfo on vastuoluline, aga poes ostetakse haugilante hästi, järelikult siis ikka käiakse ja saadakse – kuhugi peavad need landid ju kuluma. Lestaga on hõre. Eks ta sügisel tuleb rohkem kalda äärde, aga paraku on mudil sama toidubaasi peal ja teha pole midagi. Mudil lihtsalt on agressiivsem ja teda on rohkem.“

Hanno Kask ütles neljapäeva lõuna paiku Kalastajale, et haugiga on viimastel nädalatel olnud pigem kehv. „Haugi ei saada, haug justkui ei liigu. Paljudes kohtades ei saa tuule tõttu ka püüda, aga need kohad, kus saab, on tühjaks tõmmatud. Mõnes mõttes on praegu väga äge käia, mina leian need üksikud haugid merest üles, aga teised ei saa midagi. Mis võiks veel toredam olla!“ naeris ta. „Ise käisin viimati haugi püüdmas möödunud reedel ja laupäeval, mõlemal korral sain limiidi täis. Kalad olid ilusad suured – laupäeval olid kaks haugi üle 3 kg ja kolm jäid vahemikku 2–2,5 kg. Selliseid on lust tõmmata!

Säinas kadus vahepeal ära, aga nüüd on nagu jälle tagasi. Ahvenat on samuti, kui üles leiad, siis mõne ikka saad. Ilusaid suuri ahvenaid saadakse aina enam haugipüügi käigus. Sadamates käib ahven sisse-välja ja tõenäosus seal kalale peale juhtuda on iga nädalaga aina suurem.

Lestapüüki on seganud tuul. Võrkudega kaugemal saadakse, aga viimasel ajal on kogu aeg lõõtsunud nii kõva lääne- ja loodetuul, et kaugemale merele ei pääse.

Kes tahab lihtsalt õngitseda, neil kannatab minna Orjaku kanalile – kokre on seal lolluseni ja säinas on kah sees. Ahvenat on samuti, aga teda ei saa kätte, sest säinad ja kogred on esimesena sööda kallal. Säinas, muide, on õppinud võtma krevetti – kui varem sai toore krevetiga niimoodi ahvenat püüda, et säinas seda ei puutunud, siis nüüd haaratakse kõik, mis vette kukub, juba langemise ajal ära.“

Peipsi ahvenasaagid on järjest paranenud, aga üldiselt on kala mõõt muutunud väiksemaks ja neidki tuleb otsida – kõik traditsioonilised punktid ei tööta. Viimasel nädalal on püüki seganud ka tugev tuul, mis pole järvele lasknud. Üldiselt on paremaid saake saadud suurelt järvelt, aga usaldusväärsetest allikatest on kuulda ka järve alumisest osast trollinguga saadud pirakate ahvenate seeriatest. Palju näib sõltuvat sellest, kes kuidas kalale peale juhtub. Samuti näib kala praegu palju liikuvat – ühel päeval saadakse mingist punktist kena saak, järgmisel päeval aga pole seal enam midagi.

Tartlane Tõnu Lehtsaar käis viimati Peipsil laupäeval ja sai kala täitsa hästi, aga mõõt jättis soovida. „Läksime peale Omedu alt, hommikul kaheksast hakkasime püüdma ja poole ühest tulime maha. Käisime alustuseks läbi paar vana punkti, kust olime eelnenud nädalatel kenasti kala saanud, aga seekord ei toimunud seal miskit. Umbes 2,5–3 km kaugusel kaldast, kus lõpuks ahvenad üles leidsime ja võtma saime, oli sügavuse muutus ning meie püüdsime selle sügavama osa peal, kus vett oli paadi all 7 meetrit,“ rääkis ta.

„Microjigi tõi ükshaaval väiksepoolset kala, Peipsi rakendus osutus tõhusamaks. Minu tulemuseks neljatunnise püügiga jäi 6,2 kg, paarimees võttis ära ligi 3,5 kg ahvenat. Väga palju väikest ahvenat läks püügi käigus ka tagasi. Äravõetava kala keskmine kaal oli 120 g, suurim ahven kaalus 300 g ning päris pirakaid polnud seekord ühtegi. Tundus, et enamus kalast oligi väike ja suuri lihtsalt polnud. Võtmise mõttes oli püük siiski lõbus – vahepeal tuli ahvenaid iga viskega. Üksvahe proovisin suuremaid kalu ka selekteerida ja panin otsa 9 cm pikkuse jigi, aga seda ei võtnud üldse. Microjigiga toimis kõige paremini tilluke kalakujuline silikoon.

Millalgi enne lõunat tõusis taevasse suur must pilv ja siis tulime maha. Meist jäi kala võtma. Kui olime paadi treilerile saanud ja hakkasime kodu poole sõitma, saime Omedu sillal paduka selga. Nii et seekord läks hästi.“

Tartus Kalastussport.ee kauplust pidav Sten Urbanik käis viimati Narva jõe lähtes pühapäeval ning läks peale Vasknarva sadamast. Seekord jättis püügile jälje tugev tuul. „Nelja paiku vastu õhtut läksime jõele ja püüdsime poole kümneni. Püüdjaid oli vähe, peale meie olid jõel veel vaid mõned paadid. Tuul oli väga vastik, muulide vahel murdis madala peale meetrise laine, seal normaalselt olla ei saanudki. Ja kui tavaliselt vaibub tuul vastu õhtut ära, siis seekord läks pigem veelgi tugevamaks,“ kurtis ta.

„Püüdsime 3-tolliste silikoonidega, saime kaks mõõdukoha, vastavalt 51 ja 53 cm, ning mitmeid alamõõdulisi, aga laias plaanis võib öelda, et koha võtt oli vilets. Lisaks saime ka hulga ahvenaid, ent ilusas mõõdus kalu oli seekord väga vähe – suurimad olid vast 250-grammised. Enamuse ahvenatest lasime tagasi. Muidu osadest kohtadest tuli neid päris hästi, oleks korjanud, saanuks fileeritavatest kaladest päris ilusa saagi. Sõber sai ka 1,5-kilose säina.“

Mida kliendid räägivad? „Ega väga suurte ahvenasaakidega keegi praegu eriti kiitle. Juttude pühjal on keskeltläbi kõige parem olnud Omedu ja Mustvee all taimede ääres ja vahel, mingil hetkel saadi ilusaid ahvenaid ka Varnja alt. Emajõelt on hakanud tulema latikat, ühed tuttavad said just Luunja alt fiidritega 25 tükki. Ussi, tõuku ja peibutussööta ostetakse praegu hästi, see näitab, et hilissuvine latikapüük on alanud!“

Pärnu alamjooksul saadakse ilusas mõõdus ahvenat ja koha, aga mõlema võtt on tujutsev ja kaootiline. Osavamad laivimehed võtavad oma kohad ära, aga tavapüüdjatel võib kala saamine osutuda ootamatult keeruliseks. Jõkke on hakanud tulema väga ilusas mõõdus latikat.

Pärnu kohaspets Norman Üpraus tuli neljapäeva õhtul üheksa paiku, kui Kalastaja talle helistas, just jõelt maha.

„Poole viiest õhtul läksin peale, tuul oli siis veel üleval, aga lasi olla ja püüda. Täna olin ainult sadamaalal, sõber käis vahepeal üleval kah, aga seal oli olnud kalaga üsna hõre. Alguses oli kehv – koha järgi tuli landile küll järgi, aga ära ei võtnud. Umbes 1,5 tundi läks aega, enne kui õnnestus töötav lant välja selekteerida. Seda hakkas alguses sikutama ja siis ka ära võtma – sain peagi 55 ja 60 cm pikkused kohad. Umbes seitsme paiku tuul vaibus ja mingil hetkel muutus kala üldse aktiivsemaks, siis sain ühe 68 cm pikkuse koha. Hiljem, kui proovisin samas toimivas toonis Westinit, sain sellega veel ühe 72 cm-se. Koha tundis landi vastu huvi kella üheksani, pärast seda enam ei reageerida ei tahtnud. Kokkuvõttes käis paadist läbi üheksa kala, millest koju võtsin kolm,“ rääkis ta.

Koha juurde tagasi tulles on viletsa võtuga päevadel edu kinni pigem õige landi leidmises, mitte niivõrd mängitamises ja püügitehnikas. Sadamas on praegu koha näha roppu moodi, mitu 90 cm pikkust kala tuli landile peaaegu pinnani järgi, aga ära ei võtnud. Koha paiknes põhjast kuni 2/3-ni veekihist.

Veel on jõel hästi palju näha veest välja hüppavaid kalu. Näed, et on ilus suur kala, aga aru ei saa, mis kalaga on tegu.“

„Sügis läheneb, ahven hakkab parve kogunema ja Pärnu jõkke tulema. Seekord käisin ahvenaid püüdmas Pärnu muulide vahel, kus neile meeldib kivide vahel passida. See muudab sealse püügi natuke keerukamaks, sest suuremad kalad on tavaliselt just neis paigus, kus jigid kõige enam kinni kipuvad jääma. Paadiga saad küll allapoole liikuda, et oma peibutis lahti sikutada, aga iga kord pole kasu sellestki. Ent püüda saab ka muulide pealt ja mitmed kalamehed just seda tegidki. Lisaks muulide vahele on head hilissuvised ahvenakohad ka jahtklubi ning vallikraavi ümbrus, kus on samuti võimalik kaldalt püüda.

Näotu oli kala loodusesse jätta, aga tatsasin edasi ja püüdsin lõigu lõpuni. Aga asi jäi ikka kripeldama ja tagasi minnes suundusin sama augu juurde, viskasin koti seljast, saagisin paraja kaika ning sidusin kahva paelaga selli külge. 10 minutit mitte just kõige optimistlikumat kaapimist mööda põhja ja hops... üks eriti mudane forka paistiski kahvas. Sometimes lose, always win!“

„Püüda ei olnud väga lihtne. Koha on hakanud end palju vähem näitama. Paistab, et suurem osa on kuskile ära läinud. Pikalt ei olnud aega otsida, aga kuna haugi näitas (Andrusenko püüab muuhulgas ka live-anduriga – toim), siis püüdsin seda. Päris meetriseid ei saanud, aga suurim haug oli 96 cm, lisaks mõned 80–90 cm pikkused. 96 cm pikk haug kaalus täpselt 6 kg. Ühe koha sain ikkagi kah!“

Põldudel käib viljakoristus ja traditsiooniliselt tähendab see hilissuvise ja sügisese latikapüügi algust. Ehkki põhipüük jääb tavaliselt septembrisse, on Emajõest juba praegu võimalik saada täiesti korralikke latikasaake.

Marko Olavi Prost Tartu Vobleri kauplusest osales möödunud nädalavahetusel Vorbusel toimunud EFK Feeder Night Battle 2026 võistlusel ja sai varahommikul topsiõngega väga uhke latikasaagi. Ta kirjutas Facebookis püügi kohta järgmist.

„Võistluse formaat näeb ette, et püük algab kell 19.00 ja kestab kuni kella 01.00-ni. Seejärel on tunnine paus, pärast mida jätkub püük hommikul kella 09.00-ni. Kokku tähendab see pikka ööd, kus tuleb hakkama saada nii muutuvate tingimuste kui ka kala aktiivsusega.

Võistluse esimene pool minu jaoks kõige paremini ei läinud – sain ainult kaks kala. Aga kui hommikul valgeks läks, muutus olukord täielikult, sest latikad jõudsid kohale ja hakkasid aktiivselt toituma. Mul õnnestus võistluse jooksul püüda 25 kg kala, mis andis mulle kokkuvõttes esimese koha.“

Mida kaupluse kliendid räägivad? „Neljast kliendist kolm käib praegu ikkagi Peipsil ahvenat taga ajamas. Kes natuke püüda oskab ja teab, mida teeb, see kalata ei jää ja tuleb maha korraliku saagiga. Poes lähebki praegu kõige paremini Peipsi voblereid ja silikoone – kõik puha ahvenavarustus. Varnja kandist on kuuldavasti ilusaid saake saadud, Kallaste ja Mustvee alt samuti. Kes kuidas peale juhtub. Emajõe alumine ots Praagal pidi aga täitsa tühi olema, loodimehed pole seal sisuliselt mingit kala näinud. Paarimees Alan käis möödunud reedel tonkaga Ihaste all ja sai hommikul enne tööd kuus latikat. Seda kala näib praegu jões olevat küll!“

Nils Ratt, kes peab Emajõel Luunja ja Kavastu vahel asuvas Sava külas Humala kalabaasi, ütles neljapäeval Kalastajale, et kalaga on viimasel ajal olnud kõik hästi. „Möödunud reede öösel vastu laupäeva saadi siin meie baasi rekordangerjas, 1,450 kg. Teine veemadu oli samal püüdjal veel, aga too kala oli tavaline, 700-grammine. Söödaks oli ööuss ja püügivahendiks tavaline põhjaõng. Latikat ja ahvenat tuleb kah. Ahven on sel aastal ilus, mõned on saanud siin lausa poolekiloseid. 300-grammiseid tuleb tonka ja ööussiga regulaarselt. Ahvenat tasub otsida augu nõlvadest ja randist.“

„Kala ei olnud harilikes kohtades. Ei aukudes ega aukude serval, vaid üsna suvalistes paikades keset jõge. Nii umbes 3–3,5 m sügavusel. Püüdsin 12 cm pikkuste Narvali Slimi silikoonidega, mis on hästi saledad, peaaegu omamänguta. Toimisid must ja hõbedane värv, rohelisega võtte ei saanud. Kasutasin 16- ja 18-grammiseid raskusi ning kerisin ülikiiresti, lühikeste pausidega, kahe vändapöörde kaupa. Igas kohas, kust kala sain, oligi vaid üks võtt, nii et resultatiivsus oli 100%,” rääkis Voomets Kalastajale.

Mõne inimese jaoks on kell kaks öösel järvel passimine, ritv käes ja pilk ujukil, täiesti arusaamatu tegevus. Mulle aga öine püük meeldib. Argipäeva tegemised, helisev telefon, töö ja kõik muu jääb kuskile kaugele; on ainult järv, vaikus, ujuk ja lootus, et järgmisel hetkel toimub midagi ägedat. Ja ega see öine püük päris ilma loogikata ole – suuremad kalad liiguvad ja toituvad öösel aktiivsemalt ning väiksemad tegelased ei jõua kogu aeg sööta nahka pista. Mina olen oma kõige suuremad kalad tabanud just öösel.