Ahven on keset vett – kuidas sellist kala püüda?

Suuri hauge sihipäraselt püüdvate kalameeste landikohvris pole 25-, 30- või isegi 35-sentimeetrises landis enam midagi erilist. Mõni loobib terve päeva lante, mis kaaluvad 150-200 grammi ning nõuavad väga spetsiifilist püügivarustust ja head füüsilist vormi. Põhjendus on loogiline: suur haug sööb suurt kala, järelikult annab suur lant parema võimaluse suur haug kätte saada.

Ahvenaparv on leitud ja esimesed visked on resultatiivsed. Üks kala tuleb, siis teine ja kolmas ning mõne minutiga on paadis kenake ports ahvenaid. Nägu on naerul ja adrenallin laes. Siis lõpeb kõik sama järsku, nagu algas.

Paljud meist on angerjaga kokku puutunud, kuid juhuslikult. Keith Paju läheb aga Emajõe äärde spetsiaalselt just angerja pärast.

Peipsile ahvenale minnes võib kõige raskem küsimus tekkida veel enne, kui esimene jigiheide tehtud saab: kuhu selle tohutu järve peal üldse sõita? Aastaid Peipsil kalastanud ja Facebooki lehte „Peipsi vanakooli rakendused“ pidav Jaak Kask räägib ses loos, kuidas täpselt tema piirijärvel triibusid taga ajab.

Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.