Angerjavaru seisundit hindab ICES eeskätt noorte kalade juurdetuleku pikaajaliste andmete põhjal. Juurdetulek on püsinud ajaloolisest võrdlustasemest kaugel allpool aastakümneid ning ICES hindab varu seisundit jätkuvalt kriitiliseks. Klaasangerjate ehk noorte läbipaistvate angerjate juurdetuleku näitajad ulatuvad praegu vaid murdosani sellest, mis oli aastatel 1960–1979.
Asustamiseks püütud klaasangerjas viiakse ühest veekogust teise, kus ta saab edasi kasvada. Euroopa Liidu angerjamäärus käsitleb asustamist kaitsemeetmena ning seda kasutatakse mitme riigi angerjamajandamiskavas. ICES nendib, et asustamine võib kohalikku angerjatoodangut suurendada, kuid kogu varu taastumise hindamiseks tuleks vaadata kalade edasist käekäiku.

- Lääne-Euroopa suurematesse jõgedesse jõuavad angerjad nn klaasangerjate kujul.
- Foto: jack perks
Keskne küsimus on, kas ümberasustamise tulemusel suureneb angerjavaru sigimispotentsiaal võrreldes olukorraga, kus kalad oleksid jäänud lähteveekogusse. Selle hindamiseks oleks vaja teada, kui palju noori angerjaid suudab lähtepiirkond üles kasvatada, kui suur on suremus asustamisprotsessi igas etapis ning milline on asustatud ja asustamata kalade hilisem panus sigimisse. Üksnes sihtveekogu angerjate arv või saak neile küsimustele vastust ei anna.
ICESi järgi on asustamise netokasu angerjate sigimispotentsiaalile praegu teadmata. Sellest ei järeldu, et igasugune asustamine oleks tõestatult kasutu, kuid ka selle kasu kudevarule pole võimalik usaldusväärselt arvuliselt hinnata. Teadmislünkade ja võimalike kahjulike mõjude tõttu soovitab nõukogu ettevaatuspõhimõttest lähtudes loobuda ka asustamiseks mõeldud klaasangerjate püügist. Sama soovitus hõlmab vesiviljeluse tarbeks püütavaid angerjaid. ICES rõhutab, et kasvandustes kasvatatavad angerjad pärinevad loodusest: tarbimiseks kasvatamisel eemaldatakse need kalad varust, asustamise puhul jääb aga lahendamata küsimus nende panusest kogu varu taastumisse.
Vaja on ohutut teed kudemisaladele
Asustatud angerjale sobiva kasvuelupaiga leidmisest üksi ei piisa. Arvestada tuleb ka sellega, millised takistused ootavad kala hiljem, kui ta alustab kuderännet. Üle paisu aidatud noor angerjas vajab läbipääsu ka vastassuunas.
ICES nimetab kalapüügiväliste ohtude seas hüdroenergeetikat, pumbajaamu ja muid veevõtukohti. Rändetõkked võivad sulgeda ligipääsu elupaikadele, turbiinid ja pumbad aga põhjustada vigastusi ning hukkumist. Ühes suunas läbitav tõke ei taga seega ohutut rändeteed kogu elutsükli jooksul.
Probleemid ei piirdu takistustega jõgedel. Dokument toob esile ka elupaikade kadumise ja kvaliteedi halvenemise, reostuse ning haigused ja parasiidid. Kliimamuutuse mõju angerja eri arengujärkudele pole veel täielikult mõistetud ega arvuliselt hinnatud.
Mida tähendab ELi 40% eesmärk?
Euroopa Liidu 2007. aasta angerjamääruse eesmärk on vähendada inimtekkelist suremust nii, et merre pääseks suure tõenäosusega vähemalt 40% hõbeangerjate biomassist, mis oleks hinnanguliselt merre jõudnud inimtegevuse mõju puudumisel. Hõbeangerjas on kuderändeks valmistuv angerjas ning biomass tähendab kalade kogumassi.
Seega ei tähenda eesmärk, et merre tuleb lasta 40% praegu veekogus olevatest angerjatest või sinna asustatud kaladest. Võrdlusaluseks on hinnanguline olukord ilma inimtegevuse mõjuta. See on majandamise eesmärk, mitte ICESi kinnitus, et ülejäänud angerjaid võiks ohutult välja püüda. ICES märgib, et pole hinnanud neid majandamiskavasid ettevaatuspõhimõttele vastavuse seisukohast ega kasuta neid oma püügisoovituse alusena.
Kalapüügi ja muude inimtegevuste osakaalu angerjate kogusuremuses ei saa ICES praegu usaldusväärselt määrata. Teadmislünk ei muuda aga nõukogu soovitust: kriitilises seisus varu puhul tuleb nullini vähendada ka kalapüügiga mitteseotud inimtekkeline suremus. See tähendab, et püügipiirangute kõrval vajavad lahendamist ka rändeteedel ja kasvuelupaikades tekkivad kaotused.
Kuni rändetõkked püsivad, võib angerjate sellest mööda aitamine olla ajutine kaitsemeede. ICES eristab seda kalade asustamisest teise veekogusse: sama veekogu piires tõkkest mööda viimise eesmärk on aidata kalal jätkata takistatud rännet. Sellisele kaitseotstarbelisele püügile nullpüügi nõuanne teatud tingimustel ei laiene. Rändeabi eelduseks on, et ümberpaigutamisega seotud suremus on tõenäoliselt väiksem kui kalade abita jätmisel. Noorte angerjate ülesvoolu aitamisele seab ICES veel ühe tingimuse: nende hilisem väljapääs merre hõbeangerjana ehk kuderändeks valmistuva kalana peab olema tagatud.