Paisude varjatud mõjud kalastikule

Forellipiirkonna jõgedele väljastatud kalastuskaartide püügiaruannete põhjal on jõeforellide saagikus viimase kuue aastaga kukkunud kuni viis korda. Sealjuures on huvitav, et langustrend ei puuduta vaid paari jõge, vaid on kõigil üsna sarnane. Forellipüüdjate sõnul ei puuduta saakide vähenemine aga üksnes kalastuskaardiga jõgesid, vaid ka enamikke ülejäänuid.

Nagu arvata võib, toimub veekeskkonnas elamine mõnevõrra teistsuguste põhimõtete järgi kui maismaal – nii ka ümbruskonna tajumine ning selle kohta info saamine. Kui maismaal on paljudel loomaliikidel esmatähtis roll nägemisel (pikka aega arvati, et näiteks linnud ei tunnegi üldse lõhna), siis veekeskkonnas on selleks hoopis kuulmine (sh küljejooneelund) ning haistmine. Neist viimane võimaldab info saamist ja vahetamist kõige kaugemate vahemaade taha. Nii ei olegi vaja pikalt selgitada, miks kalamees kalade haistmisest üht-teist teadma peaks – ikka selleks, et need kalad oma konksu juurde ja otsa meelitada.

Viimaste nädalate kaks lõhedega seotud teadusuudist keskendusid kalakasvanduse ja seire teemadele. Teadlased leidsid, kuidas tehisintellekti abil kasvanduse kala metsikust eristada ning avastasid, et lõhe arvukuse seireks pole vaja üldse vee alla minnagi.

Olgugi, et Eestis pole lubatud harjust püüda, on tegemist siiski piisavalt levinud liigiga – vähemalt Valgejõel ja ka mitmetel Lõuna-Eesti jõgedel on iga forellikütt harjustega kokku puutunud. Suurte harjuste maitse on aga suhu saanud pea kõik Soomes ja Rootsis kalamatkal käinud. Viimasel ajal on hakatud harjuseid ka kunstlikult paljundama ja jõgedesse asustama.

Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.