Forellipiirkonna jõgedele väljastatud kalastuskaartide püügiaruannete põhjal on jõeforellide saagikus viimase kuue aastaga kukkunud kuni viis korda. Sealjuures on huvitav, et langustrend ei puuduta vaid paari jõge, vaid on kõigil üsna sarnane. Forellipüüdjate sõnul ei puuduta saakide vähenemine aga üksnes kalastuskaardiga jõgesid, vaid ka enamikke ülejäänuid.
Forellipiirkonna jõgedele väljastatud kalastuskaartide püügiaruannete põhjal on jõeforellide saagikus viimase kuue aastaga kukkunud kuni viis korda.

Seotud lood

Lood
  • 16.02.25, 15:00
Eesti jõeforellirekord on 6,25 kg. Kuidas ja millega see kala tabati?
1983. aasta kevadel Järvamaalt Prandi jõest püütud 6,25-kilone Eesti rekordjõeforell on tänaseni üle löömata. Kuidas ja millega see kala tabati? Oma isa Vello Klemmi loo pani kirja Rauno Klemm.
Lood
  • 11.02.25, 07:00
Talvine jõeforellipüük: otsi kala sügavast ja kasuta aeglase mänguga lante
1. veebruarist lõpeb jõeforellipüügi keeluaeg. Nagu püügipraktika näitab, on jõeforelli võimalik kätte saada ka talvel, kuigi mitte kõikidest nendest jõgedest, kus on head saagid kevadel ja suvel, kirjutab vanameister Rein Truumets.
Lood
  • 25.04.23, 11:10
Hilistalvine ja kevadine forellipüük jõgedes
Olenevalt jõest võib hooaja alguses ühel püügipäeval tabada nii jõe- kui meriforelli ja pole mingi ime, kui lanti haarab ka vikerforell. Millega hilistalvel ja kevadel forelli püüdes tuleks arvestada ja millist varustust kasutada, kirjutab kirglik forellikütt Madis Mähar.
Lood
  • 17.04.24, 18:30
Kudealade taastamise ning loomise programm 2024–2034
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis on koostamisel järjekordse perioodi kudealade programm 2034. aasta perspektiiviga.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Keraamika, teemant või kõvasulam – milline terituspulk valida?
Keraamika, teemant või kõvasulam – milline terituspulk valida?
Kui sinu noad pärast terituspulga kasutamist korralikult teravaks ei lähe, loe läbi see lugu!
Paadi sõukruvi valik pole maitseasi: samm, labad ja materjal määravad palju
Paadi sõukruvi valik pole maitseasi: samm, labad ja materjal määravad palju
Kas suurema sammuga sõukruvi paneb paadi kiiremini liikuma või lõhub mootori?
Kui vesi jahtub, hakkab kala sööma: sügisene ahvena jigipüük Soomaa jõgedel
Kui vesi jahtub, hakkab kala sööma: sügisene ahvena jigipüük Soomaa jõgedel
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Eduard Terase lõhekool: spinnaputukaga Narvas, landiga väikestel jõgedel
Eduard Terase lõhekool: spinnaputukaga Narvas, landiga väikestel jõgedel
Tagasi Kalastaja esilehele