Kalaradar, 37. nädal: vägevad mereahvenad, maailmameistrid hiilgasid meistrivõistluste lõpuetapil, Peipsi ahvenapüük, Emajõe kohad ja latikad, üllatusvikerforell

Valmari sõber Erki Pettai käis lõuna paiku samas kandis, kus Valmar hommikul loodiga latikaid nägi ning sai sealt seitse tükki kätte. „Ju siis tegi kala päeval suu ikkagi lahti. Kõik latikad tulid siiski vaid kolmveerand tunni sees, pärast mida oli vaikus ning kella kahe paiku tulin juba maha. Võtud olid eranditult punniõngega, tonkaga oli täielik null!“ rääkis ta.

Tartlane Tõnu Lehtsaar käis viimase nädala sees Peipsil Omedu all ahvenat püüdmas kaks raksu, möödunud laupäeval ja teisipäeval, ning sai mõlemal korral kenasti kala.

„Laupäeval läksime järvele vastu õhtut poole neljast. Kui kaldal varustust ja paati sättisime, tulid hommikused püüdjad järjest maha ja saagid olid viletsad – osadel meestel oli vaid kümmekond ahvenat. Vastu õhtut tegi kala siiski suu lahti, minul kogunes lõpuks 5,2 kg. Olime oma vanas kohas, umbes 2,5 km kaugusel kaldast. ;Mina püüdsin ainult Peipsi rakendusega; kala võttis vaid ühel pool paati ja kindlas punktis, teistes suundades visates oli vaikus. Seitsmest tuli suur vihm selga, siis tulime kaldale,“ meenutas ta.

„Teisipäeval käisime taas Omedu all ja tegime jällegi õhtuse püügi. Järvele läksime vastu õhtut poole viiest ja püüdsime seitsmeni. Tuul oli puhanguti tugev, aga laine üle poole meetri ei läinud; kokkuvõttes kõige hullemad olud ei olnud. Vahepeal saime kaks sahmakat vihma kah.

Tartus Kalastussport.ee kauplust pidav Sten Urbanik käis Peipsil laupäeval ning läks vahelduseks peale Rannapungerjalt. „Pärast keskpäeva saime järvele ja maha tulime õhtul kaheksa paiku. Ahvenat hakkas tulema kohe esimesest viskest alates ja kala jäi võtma, kui ära tulime. Püüdsime 7–8 meetri sügavusest harilike jigidega ja võttis sisuliselt kõike, mis alla läks, aga väiksemat kala oli seekord palju sees – juba langemise ajal olid karjakaupa landi kallal. Vahepeal püüdsin ka 10 cm pikkuse jigiga, see aitas suuremat mõõtu natuke selekteerida. Vahetasin ka kohti ja üritasin leida suuremat kala, aga igal pool oli enam-vähem sama mõõt. Kotikala oli valdavalt 150–200-grammine ning suurimad olid vast 350-grammised, aga palju läks ka tagasi. Kokku võtsime kahepeale ära 16 kg ahvenat; kui korjanuks ka väiksemaid, saanuks limiidid kergesti täis. Mõned paadid olid meie lähedal veel, aga kõigil oli sama lugu.“

Mida kliendid viimasel nädalal rääkinud on? „Emajões näib praegu olevat kõike kala püütaval hulgal, lisaks latikale ja haugile on saadud ka koha. Seda viimast püütakse miskipärast vähe. Kliendid käivad Peipsil Omedu ja Mustvee all, aga vaiksem ilm peab olema, siis saab normaalselt kala otsida ja püüda. Päris igal pool praegu ahvenat ei ole, aga kui kajaloodiga otsida, siis leiab. Sel nädalal on paar vaiksemat hetke olnud, aga täna jälle tuulutab. Eks näis, kas nädalavahetusel laseb normaalselt püüda“ rääkis ta neljapäeva õhtul.

Hanno Kask käis viimati Hiiumaal haugi püüdmas reedel ja laupäeval ja sai mõlemal korral limiidi täis, aga lihtne see polnud. „Pärast vihmasid on siin kalapüük natuke sassis. Vahepeal oli ka nii suur tuul, et peksis kõik jälle segamini. Natuke haugi saadakse, aga mingit laulupidu ei ole. Ahven on sadamatest kadunud ja räime pole viimastel päevadel kah saadud. Isegi säinas oli vahepeal rannast läinud, aga viimane kord nad paaris kohas jälle mängisid ja mõni õnnestus suure pöörleva landiga kätte kah saada. Sisetunne ütleb, et säinast saab spinninguga veel, ehkki päris kindel selles olla ei saa.

Alustuseks aga peavad ilmaolud paranema – hetkel on siin jätkuvalt paduvihm ja tugev tuul. Tuul on pikka aega keerutanud, kõik kandid on segamini pööratud. Kui tuule suund kogu aeg muutub, ei jõua kala kogunema hakatagi, kui juba jälle laiali pekstakse. Stabiilset läänetuult on vaja, äkki siis saab jälle normaalselt püüda. Ma ise arvan, et kui need tormid nüüd vee külmaks ajavad, siis hakkab paremini lesta tulema.

„Püüdjaid on sel nädalal jõel näha olnud väga vähe. Mõned mehed istusid tonkadega Bauhofi all kaldal, aga seda, et keegi neist kala oleks saanud, mina ei näinud. Nüüd lubab, et läheb lõpuks ilusamaks, äkki klaarib vee ära ja saab jälle normaalselt püüda.“

Pärnu kohaspets Norman Üpraus ütles neljapäeva õhtul ka Kalastajale, et käis viimati jõel kolmapäeval ja sai kala küll, aga püügiolud olid keerulised ja koha käitus enamuse ajast kummaliselt. „Papiniidust läksin peale, vesi oli endiselt pruun ja sodi täis; mootori ja rotaatori jalgu tuli pidevalt nende taha kogunevast jamast puhastada. Laiviga vaadates oli näha, et vees on hästi palju hõljumit.

Omakorda tund aega hiljem lõppes vool otsa sama ootamatult nagu oli alanud, tuul vaibus ära ja äkitselt hakkas igale poole tekkima kala. Siis läks tegevus lahti. Koha tahtis hästi peent ja tundlikku mängu, aga tuli ligi ning uudistas ja sättis jupp aega, enne kui võttis. Harilikult kaotab koha selle aja peale juba landi vastu huvi ja laskub põhja tagasi, aga eile oli teisiti. Kuna kala liikus ringi ja talle oli vaja kiiresti ja täpselt lant ette saada, püüdsin vaid 70-grammise peaga. Landiks oli Westini 20 cm pikkune oranžikas harksaba.

Kokku olin jõel kolm tundi ja sain selle ajaga kätte kuus koha – kaks 70 cm-st, üks 69 cm-ne ja kolm 65 cm-st. Need, mis olid üle limiidi, läksid tagasi ujuma. Oleks püüdnud valimatult kõiki kalu, käinuks neid paadist läbi ilmselt rohkem, aga kuna suurte kalade näite oli palju, üritasin tabada esmajoones just neid. Kajaloodiga oli näha ka suuri lõhesid ja forelle, mõni kala oli lausa 1,2 m pikkune.

Püüdjaid oli peale minu veel vaid kolm paati. Ilmselt vaadatakse kalda pealt, et sodi on jõel palju, püüda keeruline ja loobutakse.“

Tõnu Väät ja Norman Üpraus, kaks kõva Pärnu jõe kohakütti, käisid läinud nädalavahetusel olude sunnil hoopis forelli püüdmas. Pärnu jõe vesi oli pärast ülitugevaid sadusid, teadagi, väga kõrge ja sogane ning püüda ei saanud.

Aga lihtne ei olnud ka jõeforellipüük. „Tegime Normaniga julma matka. Kõndisime pikalt ja kaua, olime Põltsamaa jõe ülemiste harude päris üleval otsas. Arvasime, et ehk kannatab seal hästi püüda, aga vett oli ka ülejooksudel nii palju, et kaldad ja metsaalune olid üle ujutatud. Püügiretke ainuke õnnestunud tabamus oli 47 cm pikk vikerforell, mille Väät tabas liitsiga.

Nii nagu saarlane Ivari Pihl ülaltoodud tekstilõigus ütles, on esimesi merehõbedaid juba saadud. 5. septembril andis FB grupis „Meriforelli entusiastid“ oma tabamusest teada saarlanna Anne Udeküll. „Selle suve kolmas merikas,“ kirjutas ta oma postituses. „Olen alati kuulanud kalameeste jutte ja mõistnud, et väga paljud ei usu merika suvepüüki. Tahtsin proovida, kas ja kus suvel võiks kala üldse leida. Kas külmadest aukudest või madalatest soppidest? Kõik sai läbi loobitud ja mitmeid-mitmeid kordi. Vesi on meres 16–17 kraadi. Kui keegi tahab teada, kas olen oma kohustuslikud sammud iga päev täis käinud, siis vastan, et plaan on kõvasti ületatud. Minu eesmärk on täidetud.“

3.–5. septembrini Rootsis Vänerni järvel peetud suure auhinnafondiga kalapüügivõistlusel Predatortour Sweden võitsid Agur Fuchs, Andrus Käpp ja Aleksandr Zubov kolmanda koha. Tugeva tulemuse tegid ka teised kaks eestlaste tiimi.