Nii püütakse sbirolino-rakendusega meriforelli Saksamaa ja Taani rannikul
Taanlased ja eriti sakslased on suured meriforelli sbirolino- ehk mullujukipüügi fännid. Selles loos anname ülevaate, kuidas täpselt sakslased-taanlased sbiroga merehõbedat taga ajavad.
Ülispetsiifiline püügivarustus
Seotud lood
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Varakevadine püük külmas vees ei erine palju talvisest püügist. Põhihooajal, mil veetemperatuur on 6–10 kraadi, tasub taktikat muuta. Hiliskevadine hooaeg, kui tuulehaug merikakütte kimbutab, on jällegi omamoodi.
Talvine merikapüük tähendab mugavustsoonist väljumist, seetõttu tegelevad sel ajal meriforelli jahtimisega vaid kõige pühendunumad entusiastid. Järgnevas loos on kuhjaga näpunäiteid ja hüva nõu, kuidas talvel meriforell üles leida ja kinni püüda ning millist varustust selleks kasutada.
Kuidas õppida merd lugema
Meriforellipüüki peetakse sageli kalastusmaailma üheks keerulisemaks. Kala ei seisa paigal, meri muutub iga päev ja edu ei sõltu ainult õigest landist või heast õnnest. Mõni püüdja käib kümneid kordi enne esimest hõbedast kala, teine leiab süsteemi, mis hakkab tööle.
Milline lant on parim meriforelli tabamiseks?
Viimasest Kalastajas tehtud merikalantide ülevaatest on möödas mitu aastat ning vahepeal on turule tulnud mitmeid uusi ja väga huvitavaid meriforellilante. Uute lantide testimine on alati korralik väljakutse, kirjutab seitsme kodumaise landimeistri toodangut katsetanud Kevin Sepp.
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.
Enimloetud
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele