Ämmatapja, Peipsi forell, harjakala ehk lihtsalt kiisk
Kiisk on väike kala, kelle kättesaamine võib kalamehele rohkem peavalu valmistada kui mõne suurema liigikaaslase püüdmine. Teravad ogad ja limane kere teevad temast vastase, kelle tabamist kalamehed üritavad pigem vältida. Ometi peituvad selle okkalise ja alahinnatud kala taga põnev elukäik, omapärane paljunemisviis, oluline roll veekogude toiduahelas ning suurepärased maitseomadused. Leili Järv tutvustab veekogude visa asukat, kelle puhul ei maksa lasta välimusel ega halval kuulsusel end eksitada.
Seotud lood
Vanarahvas teadis, et kui vingerjas veepinnale ilmub, tasub vihmavari valmis panna. Tema iseäralik välimus ja kuivale sattudes tehtavad häälitsused on andnud talle rahvasuus kümneid nimesid. Ent veidra väljanägemise taga peitub erakordselt põnev elu: vingerjas oskab hingata soolega, suudab ellu jääda ka hapnikuvaestes oludes ning alustab elu koguni emasena.
Karpkala lugu algab metsikust sasaanist, kelle inimene kodustas juba ligi kaks tuhat aastat tagasi. Sajandite jooksul on temast aretatud kümneid eri vorme alates klassikalisest soomuskarbist kuni värvikireva koini. Tänapäeval leidub karpkala peaaegu kõikjal maailmas, kuid tema elu sõltub endiselt ühest olulisest tegurist: soojast veest. Just temperatuur määrab, kas karpkala suudab mõnes veekogus üksnes ellu jääda või ka edukalt paljuneda.
Jõe pinnal virvendab valgus, kuid sügavamal liigub ettevaatlikult kala, keda naljalt petta ei õnnestu. Kuigi turb ei oma töönduslikku tähtsust ega hiilga ka oma kõrgete maitseomaduste poolest, on ta igati hinnatav sportliku kalapüügi objekt, sest turvapüük on kõike muud kui igav tegevus. Lähem pilk sellele liigile avab põneva maailma, kus kohtuvad ettevaatlikkus, kohanemine ja kiskjalik nutikus.
Iga kalamees teab latikat, kuid vähesed tunnevad teda päriselt. Kus ta koeb, mida sööb ja miks mõnes veekogus kasvab hiiglaseks, teises aga jääb kiduraks? Vastused peituvad tema elutsüklis ja keskkonnas. Kalamehel on oluline teada, et sageli otsustab saagi mitte kasutatav sööt ja varustus, vaid hoopis see, kui hästi püüdja tunneb kala harjumusi.
Autojuhi jaoks peab hea linnamaastur suutma enamat kui lihtsalt äge välja näha. See peab olema piisavalt kompaktne, et linnatänavatel manööverdada, hea stabiilsusega lumistel ja libedatel teedel, ruumikas pere igapäevaeluks ning piisavalt kaasaegne, et muuta iga sõit mugavamaks.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Praktiku nõuandeid, kuidas sügisesel Peipsil ahvenat otsida ja püüda
Seadus
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele