Vingerjas – kala, kes suudab ennustada vihma ja näeb uneski muda

Nüüd, kui enamikel jõgedel algas lõhepüügi keeluaeg, on paslik ridvad mõneks ajaks nurka tõsta, aeg maha võtta ja uurida, kellega meil kalakuninga näol üldse tegemist on ja milline näeb välja tema eluring.

Jõe pinnal virvendab valgus, kuid sügavamal liigub ettevaatlikult kala, keda naljalt petta ei õnnestu. Kuigi turb ei oma töönduslikku tähtsust ega hiilga ka oma kõrgete maitseomaduste poolest, on ta igati hinnatav sportliku kalapüügi objekt, sest turvapüük on kõike muud kui igav tegevus. Lähem pilk sellele liigile avab põneva maailma, kus kohtuvad ettevaatlikkus, kohanemine ja kiskjalik nutikus.

Iga kalamees teab latikat, kuid vähesed tunnevad teda päriselt. Kus ta koeb, mida sööb ja miks mõnes veekogus kasvab hiiglaseks, teises aga jääb kiduraks? Vastused peituvad tema elutsüklis ja keskkonnas. Kalamehel on oluline teada, et sageli otsustab saagi mitte kasutatav sööt ja varustus, vaid hoopis see, kui hästi püüdja tunneb kala harjumusi.

Jõesilm on üks meie vete omapärasemaid kiskjaid, kelle eluviisi ja toitumisega on seotud hulk legende ja ebatõdesid. Praegu, kui väljas on veebruar, ootavad sügisese suurveega jõgedesse tõusnud jõesilmud kudealade läheduses vee soojenemist 8–9 kraadini, et anda elu järgmisele silmupõlvkonnale ning seejärel ise loetud päevade jooksul kurnatusest surra.

Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.