Meie vete võõrliike: ameerika kammloom suuremat osa Läänemerd ei ohusta
Ameerika kammloom (lad Mnemiopsis leidyi) põhjustas nullindate keskel Läänemerre jõudes teadlaste hulgas väikese paanika, kuna teda hinnati viimase aja kõige ohtlikumaks võõrliigiks, kes siia saabunud. Hiljem selgus, et liik oli hoopiski valesti määratud ning et see õige ameerika kammloom on siin samuti olemas, aga palju väiksemal hulgal, kui algselt arvati ning et tema mõju Läänemerele on kardetust palju väiksem.
2006. aastal jõudis laevade ballastveega Läänemerre Põhja-Ameerika idarannikult pärinev meduusi meenutav läbipaistev loomake. Tegemist on kammloomaga ja tegelikult ei ole ta meduusidega mitte kuidagi sugulane. Akvaariumis vaadates tundub valguse käes värelev kanamuna suurune loom äärmiselt sümpaatne, teadlased on aga invasioonile järgnevatel aastatel korduvalt kartnud, et tegemist võib olla Läänemere viimase aja kõige ohtlikuma tegelasega. Lausa nii ohtlikuga, et kõige mustema stsenaariumi puhul võib kammloom vaid mõne aastaga meie kalavarusid, eeskätt räime ja kilu, oluliselt vähendama hakata.
Seotud lood
Lõppenud suvest on teada mitu juhtumit, kui sotsiaalmeedias müüdi elusaid signaalvähke (lad Pacifastacus leniusculus). Tegemist on äärmiselt ohtliku vähikatku kandva võõrliiguga, kelle veekogusse sattumine tapab meie kohalikud jõevähid.
Pärast seda, kui Peterburi akvaristikahuvilised 1916. aastal kaug-ida unimudila (lad Perccottus glenii) oma akvaariumitesse tõid ja millegipärast ka kohalikesse veekogudesse lahti lasid, alustas üks meie vähestest magevee võõrliikidest liikumist Euroopa suunal.
Viimastel aastakümnetel rannikumeres kiirelt paljuneva hõbekogre (lad Carassius auratus gibelio) eduloo põhjuseks peetakse klimaatilisi ja inimtegevuslikke tegureid. Täna ohustab see kiire paljunemisvõime ja keskkonnataluvusega liik kohalikke kalu ning veekogude ökosüsteeme.
Vikerforell (lad Oncorhynchus mykiss) või ka vikerkala kuulub koos nerka, gorbuuša, keta jt-ga n-ö idalõhede või ka Vaikse ookeani lõhede sekka. Vikerforell on kala, keda on igaüks kohanud poeletil, sest on ju tema näol tegemist ühe inimese poolt üle maailma laiemalt levitatud kalaliigiga.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.
Enimloetud
3
Ülipõhjalik kogemuslugu kohapüügiga alustavale kalamehele!
4
Pikim neelatud Võrtsjärve kala oli 70 cm pikkune angerjas
6
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Kalakohad
Ülipõhjalik kogemuslugu kohapüügiga alustavale kalamehele!
Seadus
Väikelaeva kohustuslik varustus ei sõltu enam konstruktsioonikategooriast, vaid kaldast kaugenemisest
Eesti kalastusklubide liit ettepanekut ei toeta
Keskkonnaameti inspektorid ja vabatahtlikud kalakaitsjad kontrollivad taas lõhejõgesid
Keskkond
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele