Meie vete võõrliike: signaalvähk kannab vähikatku, mis tapab kohalikud jõevähid

Pärast seda, kui Peterburi akvaristikahuvilised 1916. aastal kaug-ida unimudila (lad Perccottus glenii) oma akvaariumitesse tõid ja millegipärast ka kohalikesse veekogudesse lahti lasid, alustas üks meie vähestest magevee võõrliikidest liikumist Euroopa suunal.

Eestis on kokku kolme liiki siiga: kaks neist on külmaveelised jääajast pärit reliktid, üks aga Venemaa avarustest meie järvedesse toodud kolonist. See kala on peled (lad Coregonus peled).

Viimastel aastakümnetel rannikumeres kiirelt paljuneva hõbekogre (lad Carassius auratus gibelio) eduloo põhjuseks peetakse klimaatilisi ja inimtegevuslikke tegureid. Täna ohustab see kiire paljunemisvõime ja keskkonnataluvusega liik kohalikke kalu ning veekogude ökosüsteeme.

Vikerforell (lad Oncorhynchus mykiss) või ka vikerkala kuulub koos nerka, gorbuuša, keta jt-ga n-ö idalõhede või ka Vaikse ookeani lõhede sekka. Vikerforell on kala, keda on igaüks kohanud poeletil, sest on ju tema näol tegemist ühe inimese poolt üle maailma laiemalt levitatud kalaliigiga.

Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.