Haugipüük suurte lantidega
Selleks, et saada suuri ja väga suuri hauge, pole sugugi tarvis otsida salajärvi – asi pole veekogus, vaid püügivahendis. Suur kala tahab suurt lanti, selle viskamiseks aga on vaja spetsvarustust.
Mina alustasin suurte lantidega tõsisemat katsetamist 2018. aastal. Landikarbis olid küll ammu olemas mõned suured kummid ja 5–6 jerki, mida olin väga edukalt kasutanud Soomes (ühe koha peal ankrus olles 26 haugi, millest kõige väiksem oli 2,6 kg ja suurim 6,2 kg), kuid Eestis jõudsid need vette haruharva. Koduvetes keskendusin tollal peamiselt punase kala otsingutele ning muuks eriti aega ja huvi ei jäänud. Mingil hetkel aga kippus forellipüük veidi tüütama, sest enamus Eesti punasejõgesid oli läbi käidud ning tuli huvi vahelduseks midagi muud teha. Hea sõber Pavel Margulise pildid suurte haugidega tundusid põnevad. Kuidas Pavelil pidevalt sellised kollid otsa satuvad?
Seotud lood
Talvine kohapüük Pärnu jõel on põnev ning adrenaliinirohke tegevus – kui ikka ridvast korralik pauk läbi käib ja paarikilose koha otsa lööb, on see niivõrd võimas elamus, et tahad seda kogeda veel ja veel. Pärnus püütakse viimastel aastatel koha põhiliselt VIB-lantidega. Järgnevas loos võtamegi Pärnu jõe kohapüügi pulkadeks lahti.
Selle tootesarja ja muidugi pisukese õnne abil võid tabada oma elu kala.
Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.
Enimloetud
6
Viimased lood
Kalakohad
Praktilisi nõuandeid microjigitamisega alustavale kalamehele
Seadus
Keskkonnaameti inspektorid ja vabatahtlikud kalakaitsjad kontrollivad taas lõhejõgesid
Keskkond
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele