Seotud lood
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
„Mõnes mõttes said harrastajad petta,“ jääb intervjuust kõlama otsekohene hinnang angerjapüügikeelu kujunemisele. Ehkki algne plaan nägi ette, et rändavat angerjat aitavad kaitsta nii harrastuskalastajad kui kutselised kalurid, said lõpuks sisevetes keeluaja ikkagi vaid harrastajad. Miks kompromiss lagunes ja kas kutseliste jonnimine võib neile veel kalliks maksma minna? Kalastaja küsimustele vastas Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna kalavarude valdkonna juht Herki Tuus.
Kust leida sügisel üles väiksemate jõgede suured ahvenad ning kuidas nad kerge varustusega kinni püüda? Kalastaja Kalaradari podcasti 19. saates otsivad neile küsimustele vastuseid saatejuht Rain Erala, Kalastaja toimetaja Ralf Mae ja vastutav väljaandja Rain Väät.
Ülipõhjalik lugu Pärnu lahe probleemidest ja nende lahendamise võimalustest
Pärnu kunagisest ahvenarikkusest on alles vaid riismed. Mis on juhtunud? Kalastaja küsimustele vastas Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi rannikumere kalanduse töörühma juhataja Redik Eschbaum.
Varem püüdmata järvel tehtud kolmeaastane katse näitas, et kalad võivad õppida õngesööta vältima nii mõne püügipäeva jooksul kui ka pikemaks ajaks. Eriti kiirelt näisid haugid tundma õppivat erksavärvilisi kummilante. Uuringu tulemus selgitab, miks suure püügikoormusega järv võib osutuda püügi mõttes viletsaks ka siis, kui seal tegelikult on haugi palju.
Autojuhi jaoks peab hea linnamaastur suutma enamat kui lihtsalt äge välja näha. See peab olema piisavalt kompaktne, et linnatänavatel manööverdada, hea stabiilsusega lumistel ja libedatel teedel, ruumikas pere igapäevaeluks ning piisavalt kaasaegne, et muuta iga sõit mugavamaks.
Enimloetud
1
Viimased lood
TÜ Kliinikumi Lastefondile annetati 1520 eurot!
Bernhard Bernsteinist ja Eesti esimesest landitööstusest
Kalakohad
Praktiku nõuandeid, kuidas sügisesel Peipsil ahvenat otsida ja püüda
Võistluspüügi põhimõtete kasutamine harrastuspüügil suurendab saaki
Praktilisi nõuandeid ja nippe tujutsevate haugide võtma saamseks
Seadus
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele