Kalastaja Kalaradar nr 19: kuidas väikese jõe suured ahvenad kätte saada?
Kust leida sügisel üles väiksemate jõgede suured ahvenad ning kuidas nad kerge varustusega kinni püüda? Kalastaja Kalaradari podcasti 19. saates otsivad neile küsimustele vastuseid saatejuht Rain Erala, Kalastaja toimetaja Ralf Mae ja vastutav väljaandja Rain Väät.
Juttu tuleb sellest, millal sügisene ahvenapüük päriselt hoo sisse saab ja millal parim püügiaeg kätte jõuab. Saates selgub, miks ei tasu ahvenat otsida jõe kõige sügavamast august ning kuidas kala võib olla vaid meetri kaugusel kaldast.
Räägitakse ka sobivast ridvast, rullist ja nöörist. Kuulaja saab teada, miks tasub võtta jõele kaasa eri raskusega jigipäid ja tšeburaška-raskusi ning kuidas tugevas voolus või risusel põhjal sobivaid püügivõtteid kasutada. Kõneldakse passiivsetest silikoonlantidest, väristamisest, kerimise ja pauside ühendamisest ning sellest, miks alati pole vaja päris põhjast püüda. Proovitakse leida vastuseid küsimusele, mida teha siis, kui ahven toksib lanti, kuid otsa ei jää? Millal muuta mängu, raskust, landi suurust, kuju või värvi? Ja millal käega lüüa ning teise kohta minna?
Seotud lood
- ST
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Enimloetud
2
Ülipõhjalik lugu Pärnu lahe probleemidest ja nende lahendamise võimalustest
6
Praktilisi nõuandeid ja nippe tujutsevate haugide võtma saamseks
Nipid ja nõksud
Viimased lood
10 aastaga kasvas koha kudekari rohkem kui kümme korda
Ülipõhjalik lugu Pärnu lahe probleemidest ja nende lahendamise võimalustest
Kalakohad
Praktiku nõuandeid, kuidas sügisesel Peipsil ahvenat otsida ja püüda
Võistluspüügi põhimõtete kasutamine harrastuspüügil suurendab saaki
Praktilisi nõuandeid ja nippe tujutsevate haugide võtma saamseks
Seadus
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele