Kalaradar, 45. nädal: Hiiumaa kobe lestasaak, meriforelli tippaeghooaeg, ilusad ahvenad

Spinningupüük eeldab pidevat püügivahendiga tegutsemist: tuleb sooritada heiteid, kerida lanti, vahetada lante, võtta otsast kalu ja teha palju muud. Püügi ajal puutuvad käed kokku külma, tuule, vee, päikese ja kalalimaga. Käsi võivad vigastada konksud, oksad, koha või ahvena uimeogad, haugihambad ja lõpusekaared jne. Aina enam kalamehi on jõudnud arusaamisele, et kindad ei ole spinningupüügil pelgalt rõivaese, vaid varustuse funktsionaalne osa, mis muudab püügi mugavamaks ja aitab käsi kaitsta.

Ridvaotsast käib läbi löök või isegi mitu, kuid haakimise järel tuleb veest välja järjekordne sabata jigi. Ahvenad on leitud ja nad tunnevad landi vastu ka huvi, ent võtt on tujutsev, äraminekuid on palju ning korralikult jäävad otsa jäävad vähesed võtjad. Hilissügisel võib niisugusele togimisele kuluda suur osa niigi lühikesest püügipäevast. Siin on sulle 15 nippi, mida enne järgmise kummilandi ohverdamist proovida tasub.

Puud on lehtedest paljad ja suvised haugikohad ei anna enam ainsatki võttu. Jõe kõige sügavamasse auku kolimisest ei pruugi samuti abi olla: kala võib olla hoopis selle serval, aga passida ka maimuparve juures keset vett pealtnäha täiesti ilmetul ja ühetaolisel sirgel. Hilissügisene jõgi nõuab täpset kohavalikut ja oskust lant õiges sügavuses haugi ette viia. Kust otsinguid alustada ja kuidas leitud koht läbi püüda?

20. oktoobrist algas lõhe ja meriforelli kudeaegne püügikeeld. Vabatahtlikud kalakaitsjad meenutavad markantsemaid juhtumeid, millega neil töö käigus kokku on tulnud puutuda.

Autojuhi jaoks peab hea linnamaastur suutma enamat kui lihtsalt äge välja näha. See peab olema piisavalt kompaktne, et linnatänavatel manööverdada, hea stabiilsusega lumistel ja libedatel teedel, ruumikas pere igapäevaeluks ning piisavalt kaasaegne, et muuta iga sõit mugavamaks.