Kalastaja Kalaradar nr 20: hilissügisene suure haugi ja koha püük ei allu tavapärastele rusikareeglitele
Sügisene suure haugi ja koha püük ei allu alati tuttavatele rusikareeglitele. Vee jahenedes ei liigu kõik suured haugid sügavasse ning külm vesi ei tähenda, et kala tuleks püüda väikese landiga. Mõnikord võib meetrine haug küll 20-sentimeetrisest kummilandist huvituda, kuid ründab alles siis, kui pakkuda talle kaks korda suuremat sööta. Suur koha võib seevastu seista landi lähedal, seda pikalt jälgida ja loobuda kohe, kui püüdja teeb ühe liiga järsu liigutuse.
Kalastaja Kalaradari selles episoodis vestleb saatejuht Rain Erala tuntud röövkalapüüdja ja Mahlfishing Predator Cupi eestvedaja Rainer Mahliga. Rainer räägib oma pikaajalisest kogemusest suurte haugide ja kohade otsimisel Lõuna-Eesti väikejärvedel, jõgedel ning teistel veekogudel. Tema senine pikim haug on olnud 119 ning koha 92 sentimeetrit pikk.
Saates selgub, millal algab Raineri jaoks tõeline suure haugi sügishooaeg ning kuidas muutub kala paiknemine vee jahenedes. Juttu tuleb sügava vee kohal seisvatest söödakalaparvedest, jõgede voolusängi servadest, madalatest järveotstest ja sonnidest, kuhu suur haug võib liikuda vahetult enne jää tekkimist. Rainer selgitab ka, miks tasub hilissügisel otsida esmalt haugi toitu, mitte lähtuda jäigast ettekujutusest, millisel sügavusel röövkala peaks asuma.
Pikemalt peatutakse suurte kummilantide kasutamisel. Rainer peab 18–20-sentimeetrist haugilanti pigem universaalseks alguspunktiks ning kasutab suure kala sihtimisel sageli 20–30-sentimeetriseid või suuremaidki lante. Ühel püügipäeval hakkas 104-sentimeetrine haug otsustavamalt reageerima alles 47-sentimeetrisele sirpsabale.
Rainer räägib ka aeglasest trollimisest, sobiva veekihi leidmisest ning sellest, mida live-sonar on talle kalade käitumise kohta näidanud. Haug võib ujuda landi järel kümneid või isegi sadu meetreid, ilma et püüdjal sellest aimugi oleks. Seetõttu tasub iga vise lõpuni püüda, muuta aeg-ajalt landi kiirust või kõrgust ning katsetada pause.
Suure koha püük nõuab teistsugust lähenemist. Kui haugi võib kiirendus või järsk suunamuutus ründama provotseerida, siis koha puhul võib sama võte senise huvi paugupealt lõpetada. Rainer selgitab, kuidas erinevad suure koha püük väikejärvel, Pärnu jõel ja Emajõel ning miks ei piisa sellest, et lant viiakse kala nina ette. Lisaks tuleb juttu sobivast varustusest, landi värvi tegelikust tähtsusest, teiste püüdjatega arvestamisest ja suurte röövkalade vabastamisest. Kuula saadet siit:
Seotud lood
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased lood
Kuidas Francois Lucarini 1970ndate keskel pöörlevale landile hääle andis
Liivi lahe kvoot suureneb 11%
Kalakohad
Praktiku nõuandeid, kuidas sügisesel Peipsil ahvenat otsida ja püüda
Seadus
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele