Kalastusvarustuse hiid Shimano võttis üle innovatiivse landitootja Jackall

Ekraan näitab koha ja lant jõuab talle otse nina ette, kuid kala ei tee sellest väljagi. Vahel ujub ta lähemale, saadab lanti mõne meetri ja pöördub siis tagasi. Kas tal on kõht täis või jääb midagi puudu landi mängust? Proovisime panna kokku info, mida koha toitumise kohta teatakse, et teada saada, kas tasuks püügivõtteid muuta, teisi kalu otsida või käega lüüa ja hiljem tagasi tulla.

Kalastaja pilk jäi pidama ühele Saksa kalastusajakirjas Blinker ilmunud artiklile, kus kirjeldati üsna omapärast dropshotiga püüdmise meetodit, mis väidetavalt toob saaki ka kõige keerulisemates oludes. Arvasime, et see taktikaline tarkus tasuks jäädvustamist ka eesti keeles.

Vibrax on nimi, mis pöörlevate lantide maailmas tutvustamist ei vaja – landi tunneb teiste pöörlevate seast ära iseloomuliku kellukakujulise kere järgi. Selle sees peitub liikuv rihveldatud messingist südamik, mille kokkupuude kerega tekitab vees omalaadset heli ja võnkumisi. Lahenduse taga oli François Lucarini ning selle kohta väljastati talle ka kaks patenti. Kuidas see mehhanism töötab ja millal tasub tuttav Vibrax landikarbi põhjast välja otsida?

Sügisvihmad on jõe veetaseme kõrgeks tõstnud ning varem ikka kala toonud tuttavast haugikohast ei saa vaatamata nipitamisele enam ainsatki võttu. Osadele headele viskekohtadele aga ei pääse isegi normaalselt ligi. Kust alustada haugide otsimist, kui vesi jões alles tõuseb, ning kuhu tasub vaadata siis, kui veetase on juba mõnda aega kõrge püsinud?

Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.