Vimb on viimastel aastatel kujunenud särje kõrval paljude kalameeste jaoks uueks kevadekuulutajaks. Nimelt tuleb vimb poolsiirdekalana kevadeti rannikumerest jõgedesse kudema, võttes seejuures ette isegi mitmesaja kilomeetri pikkuseid rännakuid ning olles sellega meie kalade seas üks võimekamaid rändureid.
Harrastuskalastajate vaates on vimb viimase viie aasta jooksul püügiobjektina suurima tõusu teinud kalaliik ja pole ka ime – tema õngitsemine on põnev ning tabatavad kalad nt särjega võrreldes vägagi korralikus mõõdus. Selles, et suur osa õngemeestest kevadel särje asemel nüüd hoopis vimba püüdma läheb, on „süüdi“ peamiselt Sindi paisu likvideerimine, millest suurimat kasu ongi lõiganud just vimb – täna püütakse kottsuud kevadel Pärnu linnast kuni Kesk-Eestis asuva Jändja paisuni, üksikuid isendeid aga saadakse ka päris Paide linna alt.
Kevadine vimb on rasvane ning imehea puhta maitsega kala, aga tema tarbimist vähendab pindluude rohkus, mis muudab vimma söömise tülikaks. Toidulauale jõuavad põhiliselt 500–600-grammised vimmad, kelle lihast valminud äkine ja kotletid on paljude lemmikud. Levinud on ka vimma kuivatamine.
Kalastusklubide liidu hinnangul sobib vimb aasta kalaks seetõttu, et kätkeb endas eilse päeva edulugu, tänase päeva tänu ja homseid väljakutseid. Vimma käekäigu paranemisse on juba palju investeeritud, aga mitmed väljakutsed – eelkõige jõkke tulnud vimbade arvukust vähendavad kormoranid – vajavad tähelepanu ja pingutust.
Kellest saab aasta kala? Sina otsustad! Võitja selgub novembri lõpuni toimuva rahvahääletuse käigus, kus ka sina saad anda oma panuse. Tänutäheks hääletamise eest saad soovi korral Kalastaja tellimuse!
Oma hääle saad anda siin.
Seotud lood
Põhjalik lugu sellest, kuidas vimba kiirest voolust õigete võtetega püüda
Hetkel kuum
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Anna oma hääl ja saad kingituseks Kalastaja tellimuse!
Anna oma hääl ja saad kingituseks Kalastaja tellimuse!
Kalakohad
Praktiku nõuandeid, kuidas sügisesel Peipsil ahvenat otsida ja püüda
Seadus
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele