Jõgede veetasemed ja temperatuurid – kust seda infot saada ja kuidas kasutada?

Miks on lihtkäsiõngega, kaasa arvatud hirmpika ja -kalli stekkerridvaga kalapüük tasuta, rulliõngega püüdes tuleb aga kalastusõiguse eest maksta?

Kasari jõgi on Lääne-Eesti veerohkeim jõgi. Selle vesikond koosneb paljudest jõgedest ja ojadest, mis on kevadeti suurepärasteks kudekohtadeks erinevatele valgetele kaladele – särjele, ahvenale, haugile ja muidugi õngitsejate ühele meelisobjektile vimmale. Seda kala tullakse Kasari harudele püüdma Eesti eri paigust ja sageli ei pea tulijad maha sõidetud kilomeetreid kahetsema. Kui ikka on õige aeg ja õige koht, siis tuleb ka kala! Millal aga on õige aeg ja koht ning millise varustusega siis püügile läheneda, sellest järgnevas loos räägingi.

Kuni Sindi paisu langemiseni saime vimma õngitsemisest rääkida peamiselt Kasari vesikonna kontekstis. Pärnu jõel allpool Sindi paisu oli valdav tonka- või fiidripüük, sest jõgi oli alamjooksul lai ja kala liikus mõnusa õngitsemise mõistes kaldast liiga kaugel. Pärast Sindi paisu lammutamist aga tõuseb vimb massiliselt kuni Kesk-Eestis asuva Jändjani ning kalameeste rõõmuks saab seda kala püüda väga pikal Pärnu jõe lõigul.

Mida lähemale jõuab kevad, seda suuremaks muutub kalameeste ootusärevus – saaks juba vimba püüdma! Ehkki jões talvitunud või jää all jõkke tõusnud vimba saab reeglina ka jäämineku järgselt, on kõige parem aeg vimmapüügiks ikkagi siis, kui kevadpäike juba mõnusasti soojendab, loodusesse tekib värsket kevadrohelust ning vimbade põhimass merest jõkke kudema pressib.

Eesti rannajoon ja siseveekogud pakuvad lõputult avastamisrõõmu. Ära lase isikliku tehnika puudumise tõttu võimalust käest. Oled sa kogenud kalamees, kes otsib uusi püügikohti, või soovid lihtsalt perega päikeselist nädalavahetust nautida – 1paadirent.ee ja 1matkaautorent.ee pakuvad sulle võtit vabadusse.