Kevadine vimmapüük Kasari jõel
Kasari jõgi on Lääne-Eesti veerohkeim jõgi. Selle vesikond koosneb paljudest jõgedest ja ojadest, mis on kevadeti suurepärasteks kudekohtadeks erinevatele valgetele kaladele – särjele, ahvenale, haugile ja muidugi õngitsejate ühele meelisobjektile vimmale. Seda kala tullakse Kasari harudele püüdma Eesti eri paigust ja sageli ei pea tulijad maha sõidetud kilomeetreid kahetsema. Kui ikka on õige aeg ja õige koht, siis tuleb ka kala! Millal aga on õige aeg ja koht ning millise varustusega siis püügile läheneda, sellest järgnevas loos räägingi.
Kuna Kasari vesikond on lai, siis keskendun alljärgnevas eeskätt Kasari peajõe osale, mis jääb Virtsu maanteest ülespoole ehk piirkonnale mis on väljaspool Matsalu looduskaitse ala piire ning mis ei vaja kalastuskaarti. Lisaks peajõele tuleb juttu ka Vigala, Velise ja Teenuse (ametlikel kaartidel Kasari jõgi, mis jääb Vigala jõega ristumisest ülesvoolu) harudest. Kindlasti tasub avastada ka teisi lisajõgesid, aga kõigi nende kirjeldamise maht nõuaks omaette raamatut.
Seotud lood
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Kuni Sindi paisu langemiseni saime vimma õngitsemisest rääkida peamiselt Kasari vesikonna kontekstis. Pärnu jõel allpool Sindi paisu oli valdav tonka- või fiidripüük, sest jõgi oli alamjooksul lai ja kala liikus mõnusa õngitsemise mõistes kaldast liiga kaugel. Pärast Sindi paisu lammutamist aga tõuseb vimb massiliselt kuni Kesk-Eestis asuva Jändjani ning kalameeste rõõmuks saab seda kala püüda väga pikal Pärnu jõe lõigul.
Pärast Sindi paisu langemist tõuseb vimb Pärnu jõel kuni Türi linnani välja ning kalameestele on jõel avanenud täiesti uued püügivõimalused. Alljärgnevalt mõned pidepunktid neile, kes end esmakordselt Pärnu jõele sätivad ning jõe kalakohti alles avastama hakkavad.
2020. aasta varakevadel vallutas koroonaviirus Eesti ning meie pere põgenes selle eest Vigala jõe kaldal olevasse maakoju. Elu oli lukus kuni suveni ja suure osa sellest ajast kasutasin ma vimmapüügiks.
Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.
Enimloetud
4
5
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Hooajaväline reis Froyale ja Hitrale, 23.–30. märts 2026
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele