Läti arheoloogid leidsid Eesti piiri lähedalt kuni 11 000 aasta vanuse kalapüügivahendi

Ridvaotsast käib läbi löök või isegi mitu, kuid haakimise järel tuleb veest välja järjekordne sabata jigi. Ahvenad on leitud ja nad tunnevad landi vastu ka huvi, ent võtt on tujutsev, äraminekuid on palju ning korralikult jäävad otsa jäävad vähesed võtjad. Hilissügisel võib niisugusele togimisele kuluda suur osa niigi lühikesest püügipäevast. Siin on sulle 15 nippi, mida enne järgmise kummilandi ohverdamist proovida tasub.

Ekraan näitab koha ja lant jõuab talle otse nina ette, kuid kala ei tee sellest väljagi. Vahel ujub ta lähemale, saadab lanti mõne meetri ja pöördub siis tagasi. Kas tal on kõht täis või jääb midagi puudu landi mängust? Proovisime panna kokku info, mida koha toitumise kohta teatakse, et teada saada, kas tasuks püügivõtteid muuta, teisi kalu otsida või käega lüüa ja hiljem tagasi tulla.

Sügisvihmad on jõe veetaseme kõrgeks tõstnud ning varem ikka kala toonud tuttavast haugikohast ei saa vaatamata nipitamisele enam ainsatki võttu. Osadele headele viskekohtadele aga ei pääse isegi normaalselt ligi. Kust alustada haugide otsimist, kui vesi jões alles tõuseb, ning kuhu tasub vaadata siis, kui veetase on juba mõnda aega kõrge püsinud?

20. oktoobrist algas lõhe ja meriforelli kudeaegne püügikeeld. Vabatahtlikud kalakaitsjad meenutavad markantsemaid juhtumeid, millega neil töö käigus kokku on tulnud puutuda.

Autojuhi jaoks peab hea linnamaastur suutma enamat kui lihtsalt äge välja näha. See peab olema piisavalt kompaktne, et linnatänavatel manööverdada, hea stabiilsusega lumistel ja libedatel teedel, ruumikas pere igapäevaeluks ning piisavalt kaasaegne, et muuta iga sõit mugavamaks.