Maaparandustööd rikuvad Eesti jõed

Kui püüda hinnata iga kalamehe jälge kalastusmaastikul, on Madis Messimas jätnud selle vaieldamatult oma erakordsete käsitööoskustega ning algusest lõpuni oma kätega valmis tehtud lendõngevarustusega.

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko (44) on mees, kellele võib helistada siis, kui ise mõnd määrust või seadust üles ei leia.

Hiina teadlased võtsid kokku enam kui 200 teadustööd selle kohta, kuidas muutused vee kvaliteedis kalade käitumist mõjutavad. Täpsemalt keskenduti kalakasvatustega seotud vee kvaliteedi parameetritele, temperatuurist toksilise reostuseni.

Harrastuslik kalapüük on rahvusvahelisel tasemel juba ammu väljunud raamidest „lähen võtan kuuri najalt õnge ja vaatan, mida jõgi annab“. Selle asemel on toimunud spetsialiseerumine mitmel tasemel: keskendumine mingile kindlale kalaliigile, mingile püügiviisile või veekogu tüübile. Vähe sellest, mööda maailma rändavad n-ö harrastusprofid teavad väga hästi, milliste jõgede lõhed on kõige kõvemad võitlejad ning millise jõe forellid ilusaima kirjaga. Seega ei saa enam lähtuda mantrast „palju kala – hea veekogu“ ning kalamehe jaoks võib veekogu kvaliteet seisneda paljudes eri aspektides. Kas siiski veekogusse kalu juurde asustada? Mis juhtub veekoguga sinna kalu asustades? Mis on biomanipulatsioon? Sellest kõigest järgnevalt.

Autojuhi jaoks peab hea linnamaastur suutma enamat kui lihtsalt äge välja näha. See peab olema piisavalt kompaktne, et linnatänavatel manööverdada, hea stabiilsusega lumistel ja libedatel teedel, ruumikas pere igapäevaeluks ning piisavalt kaasaegne, et muuta iga sõit mugavamaks.