Kahe olulise forellijõe ülemjooksul asuvad järved saavad lähiaastatel looduslähedased kalapääsud
Hiljemalt 2027. aasta lõpuks peaks Põltsamaa ja Pärnu jõe ülemjooksudel asuvatele paisjärvedele olema rajatud looduslähedased kalapääsud. Plaanide kohaselt hakkab edaspidi suurem osa nimetatud jõgede ülemjooksu jahedast veest voolama järvedest mööda. Tulemusena peaks täpiliste elutingimused kahes tähtsas forellijões olulisel määral paranema, samuti pääsevad forellid tulevikus takistusteta ülemjooksudel asuvatesse jahedaveelistesse elupaikadesse ning kudealadele.
Seotud lood
Ao paisjärv on esimene veekogu taasiseseisvunud Eestis, mille harrastuskalastajate ühendus enda omandisse sai. Kuna aga järv on halvas seisus ja probleemide lahendamine väga kallis, on veesilma edasine saatus ebaselge.
Rakke külje all asuvas Ao külas Põltsamaa jõe kaldal tegutseb juba aastaid näkiuurimiskeskus ning Eesti esimene kalaspordimuuseum. „Näkiuurimine ja kalapüük on ju üksteist täiendavad tegevused. Või tehakse üht teise varjus,“ ütles Kalastajale kogu ettevõtmise hing ning keskuse looja Kaur Salus.
Kui omad paisu või tead kedagi, kellel on paisjärv ja pais, siis on see info just sulle! Nimelt on avanenud võimalus taotleda Euroopa rahadest toetust paisu likvideerimiseks ning kalade rändeteede avamiseks läbi paisude eemaldamise. Võimaliku likvideerimise teostamiseks ei pea paisude omanikud tegema muud, kui oma soovist e-mailile [email protected] teada andma. Proovime üheskoos leida parima lahenduse!
Äsja avaldatud Tartu Ülikooli teadustöö analüüsis kalade tundlikkust 29 erinevale keskkonnamürgile ja pani pingeritta 269 maailma kalaliiki. Tuleb välja, et meie kodumaiste liikide seas on nii vastupidavaid superkalu kui ka reostuse suhtes tundlikke esindajaid.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Enimloetud
2
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
4
Võistluspüügi põhimõtete kasutamine harrastuspüügil suurendab saaki
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Bernhard Bernsteinist ja Eesti esimesest landitööstusest
Kalakohad
Praktiku nõuandeid, kuidas sügisesel Peipsil ahvenat otsida ja püüda
Võistluspüügi põhimõtete kasutamine harrastuspüügil suurendab saaki
Praktilisi nõuandeid ja nippe tujutsevate haugide võtma saamseks
Seadus
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele