Ao veskijärve ääres tegutseb Eesti ainus kalaspordimuuseum
Näkitemaatika on asi, millega annab keelises mõttes lõputult mängida ja tulemus võib olla vägagi naljakas ja kahemõtteline. Kes siinkohal nõutult õlgu kehitavad, et mis pagana näkindus, võiksid alustuseks välja otsida Enn Vetemaa „Näkiliste välimääraja“ – pärast selle läbilugemist saab kõik loodetavasti hoopis selgemaks.
Seotud lood
Ao paisjärv on esimene veekogu taasiseseisvunud Eestis, mille harrastuskalastajate ühendus enda omandisse sai. Kuna aga järv on halvas seisus ja probleemide lahendamine väga kallis, on veesilma edasine saatus ebaselge.
3. augustil toimus Rakke külje all Ao veskijärve ääres viies Wähja festival, korraldajaks taas vähifänn ning kalaspordimuuseumi ja näkiuurimiskeskuse eestvedaja Kaur Salus. Ilm juhtus seekord olema õige vihmane, aga tõsiseid vähisõpru see ei heidutanud.
Eesti rannajoon ja siseveekogud pakuvad lõputult avastamisrõõmu. Ära lase isikliku tehnika puudumise tõttu võimalust käest. Oled sa kogenud kalamees, kes otsib uusi püügikohti, või soovid lihtsalt perega päikeselist nädalavahetust nautida – 1paadirent.ee ja 1matkaautorent.ee pakuvad sulle võtit vabadusse.
Enimloetud
1
Kuremaa järv keeras võistluste üldarvestuse pea peale
Viimased lood
Kormoranide pealetung muudab Eesti meresaarte linnustikku
Kuremaa järv keeras võistluste üldarvestuse pea peale
Alanud uuring püüab välja selgitada kormoranide reageerimist linnupeletitele, ent kaardistab ka kormoranide liikumist ja toitumist Eesti rannikumeres
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele