Ao veskijärve ääres tegutseb Eesti ainus kalaspordimuuseum
Näkitemaatika on asi, millega annab keelises mõttes lõputult mängida ja tulemus võib olla vägagi naljakas ja kahemõtteline. Kes siinkohal nõutult õlgu kehitavad, et mis pagana näkindus, võiksid alustuseks välja otsida Enn Vetemaa „Näkiliste välimääraja“ – pärast selle läbilugemist saab kõik loodetavasti hoopis selgemaks.
Seotud lood
Ao paisjärv on esimene veekogu taasiseseisvunud Eestis, mille harrastuskalastajate ühendus enda omandisse sai. Kuna aga järv on halvas seisus ja probleemide lahendamine väga kallis, on veesilma edasine saatus ebaselge.
3. augustil toimus Rakke külje all Ao veskijärve ääres viies Wähja festival, korraldajaks taas vähifänn ning kalaspordimuuseumi ja näkiuurimiskeskuse eestvedaja Kaur Salus. Ilm juhtus seekord olema õige vihmane, aga tõsiseid vähisõpru see ei heidutanud.
Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.
Enimloetud
5
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele