Ao paisjärv: ajalugu ja tänapäev
Ao paisjärv on esimene veekogu taasiseseisvunud Eestis, mille harrastuskalastajate ühendus enda omandisse sai. Kuna aga järv on halvas seisus ja probleemide lahendamine väga kallis, on veesilma edasine saatus ebaselge.
Väike-Maarja vallas Räitsvere küla piiril asuv Ao paisjärv kaevati ümberkaudsete põldude niisutamiseks vajamineva vee kogumiseks ja kohaliku puhkemajanduse (ujumis- ja kalastusvõimaluste) edendamiseks. Järv rajati Põltsamaa jõe ja selle harujõe, mida kohalikud kutsusid Atsi kraaviks, kokkukaevamise ja süvendamise teel. Esimesed proovikaevamised viidi läbi 1971. aastal, suuremad tööd algasid 1970ndate lõpul. 1980. aasta ortofotol on näha juba mastaapsemaid kaevetöid ning 1987. aasta ortofotolt vaatab vastu täissuuruses valminud järv.
Seotud lood
Tartlase Valmar Everti (43) nimi ei ütle laiadele kalameeste massidele ilmselt suurt midagi. Tema kätetööga aga puutuvad igapäevaselt kokku kõik harrastuskalastajad – tegemist on uue kalaluba.ee portaali loomist juhtinud mehega, kes on juhtumisi ka ise kõva kala- ja paadimees.
Viimastel aastatel on Pärnu jõkke tekkinud ebatavaliselt palju koha. Kuidas teda püüda?
Alan Priidel (35) on viimaste aastate Eesti üks edukamaid kalasportlaseid, kes võtnud Salmo Feeder Teami ühe liikmena fiiderdamisvõistluste auhinnalaualt peaaegu kõik, mis võtta annab ning osalenud ka kahel kirbutamise MM-il.
Eesti rannajoon ja siseveekogud pakuvad lõputult avastamisrõõmu. Ära lase isikliku tehnika puudumise tõttu võimalust käest. Oled sa kogenud kalamees, kes otsib uusi püügikohti, või soovid lihtsalt perega päikeselist nädalavahetust nautida – 1paadirent.ee ja 1matkaautorent.ee pakuvad sulle võtit vabadusse.
Enimloetud
5
10 hea käega haugikütti kirjeldavad oma kolme lemmikut
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Ülipõhjalik kogemuslugu neile, kes esimesi kordi Norra minemas või ookeanipüügi teemas end kindlalt ei tunne
Kalakohad
Ülipõhjalik kogemuslugu neile, kes esimesi kordi Norra minemas või ookeanipüügi teemas end kindlalt ei tunne
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele