Taanis olev Sundi väin oli Teise maailmasõja paiku tõelise kalastusseikluse tegevuspaik. Kuni 700-kilosed tuunikalad saabusid vetesse, kus neil tuli asuda heidutavasse kahevõitlusse harrastuskalastajatega. Kui aga kutselised kalurid merele tulid, lõppes lugu kiiresti ja tuunivaru hävitati täielikult.

Tellijana saad artiklit lugedes teada:

  • kuidas muutus Sundi väin Teise maailmasõja järel maailmaklassi tuunipüügipaigaks ja miks tõi see kaasa kalavarude kiire allakäigu;
  • kuidas Kaj Mølleri rekordilähedane püük sütitas Põhjamaades tuunipalaviku ning mis viis selleni, et hiigelkalad 1964. aastaks vetest kadusid.
1930. aasta augustis püüdis üks Taani harrastuskalamees selle tuunikala, mis võis kaaluda üle poole tonni.

Seotud lood

Lood
  • 26.10.26, 14:30
3309 tuunikala, vaid 23 surma. Mida õpetab Inglismaa suur vabastamiskatse?
Inglismaal kolm aastat kestnud teadusprogrammis suri enne vabastamist vaid 0,7 protsenti paadi juurde toodud harilikest tuunidest. Madala hukkumismäära taga oli terviklik süsteem: sobiv varustus, koolitatud püüdjad, kala seisundi oskuslik hindamine, kalal taastuda laskmine ja tulemuste kontrollimine.
Lood
  • 10.08.26, 06:45
Kolm venda püüdsid 230-kilose siniuim-tuunikala
Lõuna-Prantsusmaal õnnestus kolmel vennal tabada ilus tuunikala: Départements Hérault´rannikul püüdsid mehed siniuim-tuuni, mis kaalus 230 kilo.
Lood
  • 04.05.25, 15:00
Maldiividel ühildad puhkuse ja kalastamise
Aasta alguses külastasin Maldiividel asuvat Kaashidhoo saart, mille kohta võib liialdamata öelda, et tegemist on troopilise paradiisiga. Saare pikkus on 2,8 ja laius 1,1 km ning see asub pealinnast 86 km kaugusel. Muude tegevuste hulgas sai käidud ka kalal ning tabatud ilusaid kulduim-tuune.
Lood
  • 25.07.26, 08:30
C&R-püügi vead, mis võivad kala hukka saata
Meriforell teeb jõulise sööstu avamere suunas, haug raputab oma hambulist pead ning ujub vaikselt eemale, suur koha kaob pärast mõnesekundilist puhkepausi aeglaselt sügavusse. Kalamees istub paadis, meenutab äsjast võitlust, hingab korraks sügavalt sisse ja on endaga rahul. Kõik läks hästi – kala ujus ju minema. Aga kas ta jäi ellu?
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Tagasi Kalastaja esilehele