Nüüd ametlik: EL piirab pliiraskuste müüki. Mis kalamehe ja kalastuspoe jaoks muutub?
Pliist jigipead, tonkatinad ja ujukiraskused on iga kalamehe kotis või kalastuskastis. Euroopa Liidu uus määrus keelab paljude selliste toodete müügi, kuid olemasolevat varustust võib edasi kasutada. Kaupmeestel tuleb ja ilmselt juba on paras peavalu, sest poodides tuleb üles sättida hoiatussildid ning vaja on muuta kaubavalikut. Selgitame, millised raskused ja landid piirangu alla kuuluvad, millised erandid jäävad ning millal midagi muutuma peab.
Loe AI kokkuvõtet
Euroopa Liit piirab pliid sisaldavate kalastusraskuste ja -lantide müüki, kuid olemasolevat varustust võivad harrastuskalastajad edasi kasutada. Kuni 50grammiste toodete müügikeeld jõustub 3. detsembril 2029, 50 g kuni 1 kg toodetel 3. detsembril 2031. Kalastuskauplustele lisandub varem hoiatus- ja teavituskohustus ning vajadus selgitada toodete koostist. Erandid jäävad väga väikestele haavlitele ja mõnele vähese pliisisaldusega vasesulamist landile.
Eesti Kalastusklubide Liit
Kas vanadega võib edasi püüda?
Olemasolevaid jigipäid, põhjatinasid ja muid pliid sisaldavaid püügivahendeid ei pea uue määruse tõttu kalastuskastist välja tõstma. Piiratakse nende edasist müüki, kuid harrastuskalapüügil kasutamise üldist keeldu ei kehtestata. Seda raskust, mida kauplus ei tohi pärast vastava tähtaja saabumist enam müüa, võib harrastuskalastaja edasi kasutada.
Selline erinevus on määrusesse jäetud teadlikult. Põhjenduses selgitatakse, et eraisikute valduses olevate kalastustarvete kasutamise keeldu oleks väga raske jõustada. Müügipiirangu kaudu peaks pliid sisaldava varustuse kasutamine aja jooksul siiski vähenema: kaotatud või kasutuskõlbmatuks muutunud raskuste asemele ostetakse teistest materjalidest tooteid.
Millal mis muutub?
Keelu tähtaeg sõltub raskuse kaalust
Tavapäraste raskuste ja lantide puhul jagab määrus ülemineku kaheks. Kuni 50-grammiste toodete müümise piirang algab 3. detsembril 2029. Üle 50-grammiste, kuid kuni ühekiloste raskuste ja lantide puhul saabub tähtaeg kaks aastat hiljem, 3. detsembril 2031. Üldjuhul puudutab piirang tooteid, mille pliisisaldus on vähemalt üks massiprotsent. Näiteks 10-grammine pliist jigipea kuulub varasemasse, 2029. aastal keelu alla minevasse rühma, 60-grammine pliiraskus hilisemasse. Kiiremini piiratakse pliid sisaldava raskustraadi ja tahtlikult vabastatavate raskuste müüki.
Kauplustesse ja veebipoodidesse tulevad hoiatused
Kalastusvarustuse müüjate esimesed kohustused saabuvad kaua enne pliiraskuste müügi lõppu. Jaemüüjal tuleb esitada määruses ette nähtud hoiatus, et toode sisaldab keskkonnale väga mürgist pliid ning võib kahjustada viljakust või loodet. Selle juures peavad olema piirangute tähtajad ja viide Euroopa Kemikaaliameti veebilehele. Füüsilises kaupluses peab teave olema asjaomaste toodete lähedal, veebipoes müügipakkumises. Üksnes üldtingimustesse peidetud lauset ei peeta piisavaks.
Müüjate peavalu
Kui määruses näpuga järge ajada, siis selgub, et müüjad peaksid välja selgitama müügil olevate toodete täpse koostise. Kaal on tavaliselt pakendil olemas, täpset pliisisaldust ei pruugi olla ja harilikult polegi. Üksnes nimetus „metallraskus” või „messinglant” ei anna piisavalt infot, mistõttu tuleks vajalikud andmed ideaalis küsida tootjalt või tarnijalt. See, kuidas meie pisikesed kalastustarvete müüjad, kes tihti Hunt Kriimsilma kombel seitset ametit peavad, et vee peal püsida, kõige sellega hakkama saavad, on lahtine küsimus.
Andmeid raskuste ja koostise kohta on vaja ka tellimuste ja laovarude planeerimiseks. Varasem sisseost ei anna õigust piirangu alla kuuluvat kaupa pärast tähtaega edasi müüa.
Kõik tooted ei kao
Määrus teeb erandi vasesulamitest valmistatud lantidele, mille pliisisaldus jääb alla kolme massiprotsendi. See võib puudutada näiteks messingist lante, kuid erandi tuvastamiseks on vaja teada sulami täpset koostist.
Teine erand puudutab kõige väiksemaid õngenöörile pigistatavaid lõhestatud raskusi ehk haavleid. Kuni 0,06-grammiseid pliist raskusi võib edasi müüa, kui need on loksumis- ja lapsekindlas pakendis.
Komisjon põhjendab väikeste haavlite erandit plii asendamise tehnilise keerukusega: raskus peab olema korraga piisavalt raske ja nöörile pigistamiseks piisavalt pehme. Mõlemad erandid vaadatakse pärast 3. detsembrit 2036 uuesti läbi. Kõnealustele erandtoodetele ei rakendu ka uus hoiatuskohustus.
Arvestada tuleb veel toote ehitusega. Määruse „raskuse“ mõistest on välja jäetud raskused, mis on kalavõrgu või õngenööri sisse suletud või sellesse punutud, samuti raskused, mida läbib kalavõrgu selis või õngenöör.
Millega plii asendada?
Plii on üldlevinud väga lihtsal põhjusel: see on tihe ja kergesti vormitav ning võimaldab valmistada suhteliselt väikeseid raskeid detaile. Alternatiivid on sageli mõne omaduse poolest viletsamad. Sama kaaluga raskus võib tulla suurem, kompaktsem toode maksta rohkem ning rakendust võib olla vaja kohandada.
Hetkel kuum
Üks tuntumaid asendajaid on volfram, mida pakenditel kohtab sageli ingliskeelse nimetusega tungsten. Volfram on pliist tihedam, võimaldades teha sama massiga raskuse väiksemana. See sobib olukorda, kus raskust on vaja juurde, kuid rakenduse mõõtmeid ei soovita kasvatada. Puuduseks on kõrgem hind. Terasest, tinast või betoonist raskus vajab sama massi saavutamiseks seevastu rohkem ruumi. Seega ei pruugi sama grammide arvuga asendustoode senises rakenduses samamoodi töötada. Peale kaalu tuleb võrrelda mõõtu, kuju ja kinnitust ning proovida raskust oma püügitingimustes.
Mida teha olemasolevate pliist raskustega?
Ka „pliivaba” ei tähenda automaatselt keskkonnale ohutut. Määruse põhjendustes nimetatakse võimalike asendajatena muu hulgas messingit, betooni, kive, terast, tsinki ja volframit, kuid märgitakse, et ka mõned alternatiivid, eriti messing ja tsink, on keskkonnale kahjulikud.
Miks pliid piiratakse?
Kalapüügil kaotatud raskused ja landid võivad sattuda lindude organismi. Määruse aluseks olnud Euroopa Kemikaaliameti hinnangu järgi võib pliid sisaldavate raskuste ja lantide allaneelamine põhjustada mürgistuse ning sageli ka looma surma. Piirang peaks 20 aasta jooksul vältima ligikaudu 48 300 tonni plii sattumise keskkonda.
Kõiki määruse põhjendustes esitatud suuri numbreid ei saa siiski kalapüügi arvele kirjutada. Ettevalmistav töö uuris nii kalastustarbeid kui ka jahipidamisel ja sportlaskmisel kasutatavat laskemoona. Pliikogused ja mõjuhinnangud esinevad dokumendis kohati koos, kuigi piirangud võetakse vastu eraldi määrustega. Inimtervise puhul tuuakse ühe ohuna välja pliist raskuste ja pliid sisaldavate lantide kodune valmistamine.
Seotud lood
- ST
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Enimloetud
Viimased lood
Ööussist silmutükini: kümme toimivat sööta sügiseseks lutsupüügiks
Kalakohad
Ööussist silmutükini: kümme toimivat sööta sügiseseks lutsupüügiks
Seadus
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele