Valgeamuur – kas veekogu elav muruniiduk või hoopis liiga agar aednik?
Kui järvel oleks oma muruniiduk, võiks selleks olla valgeamuur. See Aasiast pärit taimetoiduline kala kasvab kiiresti ja võib saavutada muljetavaldava suuruse, ent hävitada piisava asustustiheduse korral veekogu taimestiku vaid paari aastaga. Kuid looduses ei pruugi liiga tõhusast abilist alati kasu olla. Valgeamuuri näide tuletab meelde, kui oluline on looduses iga sekkumise puhul arvestada ka võimalike kõrvalmõjudega.
Seotud lood
Kalu kasvatati kunstlikes tingimustes juba ammu enne Kristust, loodusesse aga hakati neid asustama alles 19. sajandil. Pioneerideks selles vallas olid jänkid, kes oma jõgesid forellidega rikastasid. Eestis sai asustamine hoo sisse pärast haudemajade rajamist 19. sajandi teises pooles.
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna ametnikud.
Kui kalameeste seas peaks valitama võõrliik, mille üle õngemehel ehk kõige parem meel oleks, võiks üheks esikoha pretendendiks olla valgeamuur (lad Ctenopharyngodon idella). Valgeamuur kasvab kiiresti (10 cm aastas) ja suureks, on õnge otsas äärmiselt kõva võitleja, on rasvase lihaga ega ohusta kohalikke kalaliike, kuna on puhtalt taimtoiduline.
Sõidad paadiga, kala on kajaloodi ekraanilt selgelt näha ja lant liigub tema nina eest läbi, aga võttu ei järgne. Parajasti puhub põhja- või idatuul annab kalamehele küll mugava selgituse, kuid jätab vastamata kõige huvitavama küsimuse – mis nende ilmakaarte tuulega vee all toimub, et kala muutub passiivseks ning lõpetab toitumise? Teadusuuringud aitavad selgitada mõningaid võimalikke põhjuseid.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Enimloetud
Viimased lood
Anna oma hääl ja saad kingituseks Kalastaja tellimuse!
Anna oma hääl ja saad kingituseks Kalastaja tellimuse!
Kalakohad
Seadus
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele