Kalu kasvatati kunstlikes tingimustes juba ammu enne Kristust, loodusesse aga hakati neid asustama alles 19. sajandil. Pioneerideks selles vallas olid jänkid, kes oma jõgesid forellidega rikastasid. Eestis sai asustamine hoo sisse pärast haudemajade rajamist 19. sajandi teises pooles.
Kalade asustamisest täna ja minevikus

Seotud lood

Lood
  • 03.08.23, 18:48
Aimar Rakko: harrastajate hääl peaks rohkem kõlama!
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko (44) on mees, kellele võib helistada siis, kui ise mõnd määrust või seadust üles ei leia.
Lood
  • 03.02.22, 12:29
Peipsi siia kasvatamisest Põlulas
Peipsi järves astuti esimesed sammud hävimisohus Peipsi siia populatsiooni säilitamiseks ning asustati järve üle 600 000 vastse ning samasuvise maimu.
Lood
  • 08.04.25, 07:00
Võrtsjärve ja Vagula järve asustati angerjamaime
2. aprillil said aasta kala angerja varud täiendust Võrtsjärves ja Vagulas. Kuremaa, Kaiavere ja Saadjärve on plaanis angerjamaime asustada umbes kuu aja pärast.
Lood
  • 15.01.24, 21:15
RMK asustas sügisel Eesti veekogudesse veerand miljonit noorkala
2023. aasta sügisel asustas RMK kalakasvatustalitus Eesti veekogudesse 259 673 lõhe, tuura ja siia noorkala.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Tagasi Kalastaja esilehele