Võrtsjärve ja Vagula järve asustati angerjamaime

Otse Prantsusmaalt saabunud maimud asustati päris suure saatjaskonna silme all järvedesse ööl vastu 2. aprilli. Võrtsjärve ettenähtud kogus 278,22 kg (u 779 000 maimu) lasti vette viies erinevas kohas kaldast kaugemal, et tagada maimude ellujäämiseks võimalikud head tingimused. Väiksem kogus, napilt alla 8,8 kg (u 24 500 maimu) viidi Vagula järve. Nii visuaalne vaatlus kastides olevate maimudest kui järve lastud kalade jälgimine allveekaameraga lubab arvata, et asustamine kulges edukalt. Kalateadlaste kinnitusel oli tegemist asustamiseks ideaalilähedaste tingimustega.

Klaasangerjate ümberasustamise projekt on aastakümneid põhinenud teadlaste ja kalameeste koostööl ja usaldusel. Keskkonnaametil on selles kaks olulist ülesannet: jälgida, et ohustatud liiki asustatakse veekogudesse, kust angerjatel on võimalus pääseda oma kudealadele, ning välistada angerjamaimude jõudmine mustale turule.

Leelo Kukk, Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas, nentis, et angerjas vajab paremat kaitset nii Eestis kui mujal maailmas ning iga asustamine peab olema põhjalikult läbi kaalutud. Eelmise aasta sügisel arutati klaasangerjate asustamise teemat teadlaste ümarlaual ning selle tulemusel muudeti Keskkonnaametis senist asustamise praktikat rangemaks.

Kas ja kuidas angerja ja teiste ohustatud kalaliikide asustamisega pikemas perspektiivis jätkata, pannakse paika kalakasvatusliku taastootmise tegevuskavas, mida veab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Kuigi angerjate arvukus looduses on dramaatiliselt vähenenud, on endiselt lubatud angerjamaimude ehk klaasangerjate väljapüüdmine ja müük Euroopa piires. Lisaks oma rollile veeökosüsteemis elavdab angerjate asustamine eelkõige Võrtsjärve äärset piirkonda ja sealsete kalurite tegevust. Samas on viimastel aastatel kutselistele kaluritele angerjapüügiks lisandunud mitmeid kitsendusi ning 2025. aastal on harrastajatele meres angerjate sihtpüük üldse keelatud. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut tegi hiljuti ettepaneku võtta angerjas vähemalt III kaitsekategooria alla. Keskkonnaameti seisukoht ja ettepanekud kalaliikide kaitsekategooria muutmiseks on alles kujundamisel. Need esitatakse energeetika- ja keskkonnaministrile 2025. teises pooles.

Kaitsealauste liikide kategooriate ümberhindamine puudutab lisaks angerjale ka atlandi tuura, säga, tõugjat, harjust, vingerjat, hinku ja võldast.