Võldas – Eesti jõgede kõige salapärasem põhjakala

Karpkala lugu algab metsikust sasaanist, kelle inimene kodustas juba ligi kaks tuhat aastat tagasi. Sajandite jooksul on temast aretatud kümneid eri vorme alates klassikalisest soomuskarbist kuni värvikireva koini. Tänapäeval leidub karpkala peaaegu kõikjal maailmas, kuid tema elu sõltub endiselt ühest olulisest tegurist: soojast veest. Just temperatuur määrab, kas karpkala suudab mõnes veekogus üksnes ellu jääda või ka edukalt paljuneda.

Jõe pinnal virvendab valgus, kuid sügavamal liigub ettevaatlikult kala, keda naljalt petta ei õnnestu. Kuigi turb ei oma töönduslikku tähtsust ega hiilga ka oma kõrgete maitseomaduste poolest, on ta igati hinnatav sportliku kalapüügi objekt, sest turvapüük on kõike muud kui igav tegevus. Lähem pilk sellele liigile avab põneva maailma, kus kohtuvad ettevaatlikkus, kohanemine ja kiskjalik nutikus.

Jõesilm on üks meie vete omapärasemaid kiskjaid, kelle eluviisi ja toitumisega on seotud hulk legende ja ebatõdesid. Praegu, kui väljas on veebruar, ootavad sügisese suurveega jõgedesse tõusnud jõesilmud kudealade läheduses vee soojenemist 8–9 kraadini, et anda elu järgmisele silmupõlvkonnale ning seejärel ise loetud päevade jooksul kurnatusest surra.

Kui oled kunagi forelli püüdnud, oled saanud osa millestki erilisest. Kuid kas tead, millistes tingimustes see kala ellu jääb ja mis teda ohustab? Jõeforelli elu on pidev võitlus sobiva elupaiga ja toidu nimel. Kalateadlase pilk viib sind sügavamale selle kauni kala maailma.

Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.